Euroopa Liidu riigist, kes on liikesriikide kokkuleppe alusel ja Euroopa Parlamendiga konsulteerides nimetatud ametisse kuueks aastaks. Kontrollikoja liikmed valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi. Kontrollikojal on umbes 800 töötajat, kelle hulgas on tõlkijaid, haldustöötajaid ja loomulikult audiitoreid. Audiitorid on jagatud auditeerimisrühmadesse. Need valmistavad ette aruannete eelnõusid, mille kohta kontrollikoda teeb otsuse. Audiitorid käivad sageli kontrollreisidel teistes ELi institutsioonides, liikmesriikides ja riikides, mis saavad ELilt abi. Kuigi kontrollikoja töö puudutab väga suures ulatuses raha, mille eest vastutab komisjon, on tegelikkuses 80% nendest tuludest ja kuludest siseriiklike ametiasutuste otsustada. Kui audiitorid avastavad pettust või ebaseaduslikku tegevust, teavitavad nad sellest viivitamatult Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF). Kontrollikoja põhiülesanne on
vähendatud mõisakaartide koopiad, üleskutse peale laekus mõisakaarte väga visalt (kohati saadeti isegi valeandmeid, umbusu või hoolimatuse tõttu). Rücker käis sageli kohapeal kaarte vastu võtmas ning seejärel neid Tartus, Valgas, Valmieras või Riias kopeerimas. Paljude mõisate kohta puudusid kaardid üldse, need mõõdistati uuesti üle ja see omakorda aeglustas kaardi valmimist. Aastail 1827-1832 käis Rücker kontrollreisidel üle Liivimaa ning nende tulemusel täiendas ta kaarti uute karjamõisate, kõrtside, tuule- ja vesiveskite ning taludega. Kõnealused spetsiaalkaart kuuel lehel kujutabki selle tulemusena Liivimaad aastail 1827-1832, mitte 1839, millal see ilmus. (Varep 1957) Spetsiaalkaardi lehejaotus oli järgnev (sulgudes valmimisaasta): I – Tartu (1827) II – Valga (1828 algul) III – Koknese (1828 lõpul) IV – Riia (1830)
maksumaksjate raha kasutati hästi. Lisaks ütleb kontrollikoda oma arvamuse ELi finantsalaste õigusaktide ja pettusevastaste meetmete ettepanekute kohta. Kuidas on korraldatud kontrollikoja töö? Kontrollikojal on umbes 800 töötajat, kelle hulgas on tõlkijaid, haldustöötajaid ja loomulikult audiitoreid. Audiitorid on jagatud auditeerimisrühmadesse. Need valmistavad ette aruannete eelnõusid, mille kohta kontrollikoda teeb otsuse. Audiitorid käivad sageli kontrollreisidel teistes ELi institutsioonides, liikmesriikides ja riikides, mis saavad ELilt abi. Kuigi kontrollikoja töö puudutab väga suures ulatuses raha, mille eest vastutab komisjon, on tegelikkuses 90% nendest tuludest ja kuludest siseriiklike ametiasutuste otsustada. Kontrollikojal endal ei ole mingeid õiguslikke volitusi. Kui audiitorid avastavad pettust või ebaseaduslikku tegevust, teavitavad nad sellest viivitamatult Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF).
annaabi.ee 
