2. Sigade kasvukiirust peegeldab ka teine nuumajõudluse näitaja varavalmivus. · Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Kiirekasvulised sead saavutavad 100 kg kehamassi juba 150 päevaga, aga aeglaselt kasvavatel sigadel kulub selleks üle 200 päeva. 3.Söödaväärindus näitab, kui palju kulub sööta 1 kg kehamassi juurdekasvuks. Eestis aretatavatel tõugudel kulub kontrollnuuma andmetel 1 kg massi-iibe kohta ligikaudu 3-3,5 kg standardjõusööta (16% proteiinisisaldusega segajõusööt). 4. Sigade lihajõudlus Lihajõudlust iseloomustatakse paljude näitajate alusel: lihakeha pikkus, seljapeki paksus, lihassilma pindala, tailiha sisaldus, lihakeha, pH, tapasaagis, sinkide suurus. 5. Suguküpsus ja sugulise kasutamise iga Emis on suguküps kui algab munasarjade regulaarne tegevus. Suguküpsuse saabumine sõltub eelkõige kehamassist, vanusest ja ka tõust
Kõrge pH väärtuse tõttu areneb seal mikrofloora, mis võib põhjustada liha riknemist. PSE-ja DFD- liha esinemissagedus on tingitud peamiselt pärilikkest teguritest ( tõug). Tapaeelsest pidamisest, tapmise tehnoloogiast, liha tapajärgsest säilitamisest jt.teguritest. Põrsas sünnib siis ta kastreeritakse, hambad tõmmatakse välja, süstitakse raua preparaati ja vitamiine (emise piimas pole rauda piisavalt) PSE-liha tähendab, et pärast tapmist pH langeb kiirelt. 15. Kontrollnuuma metoodika. 16. Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul. Tiinete ja imetavate emiste söötmisnormid. EMISTE SÖÖTMINE REPRODUKTSIOONITSÜKLI JOOKSUL 6 1. Emise reproduktsioonitsükli perioodid: Tiinusperiood keskmiselt 115 (111-117) päeva. Imetamisperiood 28-56 päeva. Vaba periood keskmiselt 5 (2-14) päeva. 2
sobiv veiste pidamissüsteem. Oli eesti punase veisetõu aretuse juht Eestis. Professor Leo Vaher (1921...1981) asutas ELVI-s verefaktorite uurimise labori 1958.a. ning alustas 1964 piimaveiste jõudlusandmete töötlemist elektronarvutil. Põllumajandusdoktor, professor Elmar Liik (1895...1975) rajas Tartu Ülikooli juurde väikelooma- ja linnukasvatuse katsejaama 1937.a. Tema uurimistöö haaras seakasvatust ja lambavilla kvaliteeti. Põllumajandusdoktor Vambola Laanmäe (1916) asutas sigade kontrollnuuma katsejaama Kehtnasse 1958 ja täiendas tõusigade hindamise metoodikat. Edgar Keevallik (1908...1985) alustas veiste kunstliku seemendamisega Kuusiku katsejaamas 1938.a. ja oli 1941...1971 Vändra (praeguse nimega Piistaoja) veisekasvatuse katsejaama direktor, kus kujundas eesti mustakirju parima tõukarja. Põllumajandusdoktor, professor Rein Teinberg (1935...1995) alustas piimavalgu sisalduse uurimist ja lülitamist jõudluskontrolli programmi
annaabi.ee 
