(Fagan et al., 2002) Täiskasvanud merisutt võib oma elu ajal hävitada umbes 18 kg vääriskala. On ka teada, et seitsmest merisuti rünnatud kalast vaid üks kala suudab ellu jääda. Merisuti saagiks on kõik suuremad kalad ja eelistab ta vääriskalu. Kõige enam on tema saagiks langenud järveforell, lõhe, vikerforell, jõeforell, siig, ahven, säga ja luts. Aastatel 1940 ja 1950 merisuti populatsioon märgatavalt suurenes, kuna polnud piisavalt kontrollmeetodeid. See tõi suure kahju paljudele kalaliikidele ja ka majandusliku kahju, kuna enamus kalu, mida merisutt armastab, on majanduslikult olulise tähtsusega. (Fagan et al., 2002) Kui varem saadi kala miljonite kilogrammidega, siis peale neid aastaid oli kalasaak langenud vaid sadade tuhandete kilogrammideni. Merisutt oli laastava töö teinud. 7 5. PÜÜK Silmupüügiks on välja mõeldud huvitavad lahendused. Esiteks tõkestatakse nende rännet
.. ...tähendab sisuliselt · Kes vastutab kontrollimise eest ehk kes viib selle läbi · Millal kontrollimine läbi viiakse? · Kuidas tehakse( metoodika, vajaliku dokumentatsiooni koostamine, selle täitmine)? KORRIGEERIVAD TEGURITE KEHTESTAMINE ...kujutab endast ettevalmistatud tegutsemisplaani, et tootmist taas normi piiresse viia. TÕENDAMISPROTSEDUUR Sisaldab kogu süsteemi funktsioneerimist, selgitamaks potensiaalseid ohte ning peaks panema vastutajad esitama küsimuse · Kas kontrollmeetodeid kasutatakse ja rakendatakse ? DOKUMENTATSIOON Dokumendid süstematiseeritakse ja hoitakse arhiivis . 18 Miks on vaja dokumente säilitada? · Et toidukäitleja oma teguviise alati korrektselt tõestada, põhjendada saaks. · Dokumentatsioon on aluseks igasugusele analüüsile. 19 Kui valmistatakse erinevat tüüpi toitu, võiks töövahendid, näiteks lõikelauad ja noad tähistada erinevate värvidega. Tavapäraselt kasutatakse järgmisi värve: sinine toores kala
tegema lõputöö auditooriumis. Ka siis kui lõputöö on ka veebipõhine. · Kui tudengil ei ole võimalik lõputööks näiteks teise linna sõita, võib kolledz organiseerida töö tegemise enda ruumides. Kolledz garanteerib õppejõule, et tudeng lahendas töö kolledzi auditooriumis iseseisvalt. Kui töö oli paberil, saadetakse see õppejõule parandamiseks. See oleks kolledzi üks funktsioone e- õppe keskusena. · Varieerima peaks kontrollmeetodeid, mitte kasutama ainult testi, kui kõige mugavamat vahendit. Kasutada rohkem probleemülesandeid, arutelusid, esseede kirjutamist jms. läbiviidud kursusel. Hea läbiviimise tagavad järgnevad asjaolud. · Esimene kokkusaamine võiks toimuda auditooriumis. Võimaluse korral võiks esimese kokkusaamise läbi viia meeskonnatöö treeninguna. Siis saavad õppurid üksteisega tuttavaks ja tekib rohkem ühtse kursuse tunne. See tagab ka
annaabi.ee 
