tegelik sisu ehk mõte. Seaduse kui ka põhiseaduse tõlgendamine on normiteksti mõttest arusaamine, mille käigus asendatakse teksti mitmetimõistetavus argumentide abil ühetähenduslikkusega. Seega on tõlgendamise funktsiooniks suurendada õiguse rakendamise ratsionaalsust. Samuti aitavad tõlgendamisreeglid ära hoida või vähemalt minimeerida kohtuniku omapoolse sisu lisamist otsustamisprotsessis ja muuta see protsess kontrollitavamaks. Tõlgendamine on ka seaduse tasemel reguleeritud. Nii sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 3: „Seaduse tõlgendamine“: „Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.“ Normiteksti tõlgendavad kõik kohtud ja seda teevad ka kõik juristid. Sageli tõlgendavad kohtud ilma nimetamata, mis argumenti nad parasjagu kasutavad – see ei ole obligatoorne.
Kohus leidis, et Euroopa Liidu praeguste andmekaitsenormide kohaselt vastutab «interneti otsingumootor isikuandmete töötlemise eest» . (kohtuasi C-131/12) See on positiivne märk sellest, et järjest enam hakkavad regulatsioonid mõjutama ka seni puutumatuks jäänud tehnoloogiavidinaid nagu otsingumootorid, sest seni on itimehed öelnud “mis internetti paned, see sinna ka jääb”, kuid sarnaste kohtuotsuste toel muutub internetimaailm pisutki kontrollitavamaks. Aga kui rääkida YouTube’ist või mõnest muust sotsiaalselt tekkinud internetikeskkonnast, siis tasub ennast kujutava video leidmisel pöörduda selle maha võtmiseks esmalt inimese poole, kes selle üles laadis. Viidata tuleks isikuandmete kaitse seaduse rikkumisele ja nõuda video eemaldamist. Kui see ei aita või ei õnnestu video üleslaadijaga ühendust võtta, peab video eemaldamiseks pöörduma YouTube’i poole, kus on vastava raporti esitamise võimalus
kriitiku vastuolu. Kriitik, kes ühelt poolt väljendab lugeja arvamust ja teiselt poolt ideolistlikku poolt - kas on patrootiline jne. Ülemised struktuurid võivad mõjutada ka kirjanduskriitikut. Nt kas "Nimed marmortahvlid" on patrootlikuse pärast hinnatud? 13.02.12 19. sajandi jooksul ühiskond kui selline muutub oluliselt haritumaks. Sellele suunale maailmas viitab juba kasvõi nn Lenini tees - üks nõudeid Venemaa jaoks oli kirjaoskuse levitamine. Kirjaoskuse kasvuga muutuvad inimesed kontrollitavamaks massimeedia abil - seostub ka rahvusriigi tekkega. 19. sajand on suurel määral idealistlik sajand. 19. sajandi kirjanduses kaks suunda: otsimise kaudu õnne leidmine ja sissetallatud rada käies õnne leidmine - romantismi ja realismi suund. Moodusatavad mingi sümbioosi, vähemalt kirjutamistehnikas. Prantsusmaal nimetatakse 19. sajandit romantismi sajandiks - 30ndatel tippromantikuga ja tipprealistid?.
annaabi.ee 
