juhtimise eest, sest see on riski omaniku, selle allika ehk juhtkonna probleem. Täpsema rollijaotuse tagamiseks võiks sellises situatsioonis välja töötada tegevuskava, kus määrtaletakse juhtkonna ja siseaudiitori funktsioonid riskide identifitseerimisel, maandamisel, seire tegevuses ja "riskide omanikuks olemises". Kui juhtkond soovib siseauditi funktsiooni veelgi produktiivsemaks muuta, siis võib siit tekkida siseauditi sõltumatuse risk. II Kontrolliprotsesside hindamisel Siseauditi funktsioon peab abistama juhtkonda toimivate kontrollide säilitamisel, hinnates nende efektiivsust ja tõhusust ning neid pidevalt täisutades. Siseauditi oluliseks ülesandeks on hinnata, kas ettevõtte põhieesmärk(gid) langevad kokku org-i kui terviku omadega. Selleks tuleb kindlaks teha, millised järjepidevalt toimivad ülesanded on lõppeesmärkide saavutamiseks kehtestatud. Lisaks tuleb hinnata, kas põhitegevust toetavad funktsioonid on
käitumise aluseks. Piirjoontega eraldatud ala vastab sisemistele protsessidele, mis võivad väliskeskkonna mõjutustele lisaks käivituda ka ettekujutuste, varasemate kogemuste ja enesereflektsiooni tulemusena (Krull, 2001). Informatsiooni voolu kirjelduses võetakse arvesse ka osaliselt alateadvuslikult ja osaliselt teadvustatud psüühilisi protsesse, mis kontrollivad informatsiooni töötlemist meie teadvuses (Krull, 2001). ,,Alateadvuslike kontrolliprotsesside puhul on sageli tegemist kaasasündinud reflektoorsete reageeringutega ümbritsevale keskkonnale. Selliste orienteerumisreflekside ülesandeks on kindlustada organismi ohustavate sündmuste ja olude märkamine. Orienteerumisrefleksi käivitumisel koondub kogu meie tähelepanu vastavale märguandele ning käivitub sellega seostuva informatsiooni töötlemine. Teadvustatud kontrolliprotsessid, mida nimetatakse metakognitsiooniks, ulatuvad tähelepanu suunamisest kuni kõige
Nende tasemete andmetele toetudes formeeruvad vastusreaktsioonid. Plokkskeem 2 Info sisestatakse algul esmasesse mällu, kus ta püsib suhteliselt kaua tänu kordamisele. Edasi sisestatakse info teisesesse mällu, kus ta võib säilida väga kaua ka kordamata. Joonis 3 Info töötlemise ja kadude plokksüsteem. Info liigub sensoorsest registrist lühimällu, edasi püsimällu. Viimasest on ka tagasitee. Oluline on nn. kontrolliprotsesside blokk, millest sõltub skaneerimise järjekord, stiimuli analüüsi suund ja põhjalikkus, hoiaku toime omandamisele ja säilitamisele, ümberkodeerimine ühest mälust teise, uute kompade teadlik moodustamine, püsimälu otsingu alustamine ja lõpetamine, vastuse genereerimine mäluandmete baasil, tähelepanu suunamine ja jaotamine, otsuse vastuvõtt. Info kaod või moonutused on põhjustatud mitme taseme tööst.
visuaalsesse lühimällu vastusreaktsioonid. Tasemed on omavahel ,,tõlkesuhtes" saama kuuldut joonistada. Info sisendatakse alguses esmasesse mällu, kus ta püsib kaua tänu kordamistele edasi läheb info teisesesse mällu, võib säilitada ka kordamata eri funktsioonid ülises mälusüsteemis. Info liigub ka lühimälust püsimällu. Püsimälust on ka tagasitee- oluline on nn kontrolliprotsesside funktsionaalne blokk, millest sõltub skaneerimise järjekord, stiimulite analüüsi suund ja põhjalikkus, hoiaku toime omandamisele ja säilitamisele, ümberkodeerimine ühest mälukoodist teise, uute kompade teadlik moodustamine, püsimälu otsingute alustamine ja lõpetamine, tähelepanu suunamine ja jaotamine, otsuse vastuvõtt. Info kaod ja moonutamised on seotud mitme taseme tööst. Iseadresseeruv mälu sensoorsest püsimäluni vastavate sensoorsete tunnuste alusel leitakse
annaabi.ee 
