toetuse. 60ndate aastate algul hakkas ta ise teadlikult toetajaskonda vähendama. Tulemus on see, et paljud erinevate tasemete parteijuhid ei hakka Hrustsovi enam toetama, see teeb võimalikuks ka 1964. aasta paleepöörde. Püüdis reorganiseerida parteilist juhtimist tugevdada ka kontrolli täitevvõimu üle. Siin tuli ta välja lahendusega, et kontrolli on võimalik teostada eraldi institutsiooni läbi ning 1963. aastal loodigi NSVL-s üleliiduline parteilis-riiklik kontrollikomitee. Komitee allasutustena loodi liiduvabariikides kohalikud parteilis-riiklikud kontrollikomisjonid. Sai kontrollida ühtaegu nii täitevvõimu kui ka parteiaparaati. Kontrollikomisjonile anti väga suured võimupiirid ning nimetati selle komitee etteotsa endine julgeoleku ülem A. Selepin. See tohutu kontrollikomitee tekitas ka nii partei kui täitevvõimu aparaadis väga suurt vastumeelt ning selle institutsiooni loomine pikemas perspektiivis Hrustsovile pooldajaid kaasa ei toonud
Moodsa ühistegevuse tekkekohaks sai Rochdale’i linn Lancashire’i krahvkonnas Inglismaal. See oleks vabalt võinud toimuda ka mõnes teises linnas või Euroopa riigis. Hakati rahasid kokku panema ja ühiselt toiduaineid ostma. Kutsuti kokku tööliste koosolek, kus tuldi mõttele avada ühiskauplus. 24. oktoobril 1844. a asutas kakskümmend kaheksa ärksamat töölist Rochdale’i Pioneeride Kooperatiivühingu, võeti vastu selle põhikiri ning valiti juhatus ja kontrollikomitee. Kuna ühistegevusseadus tol ajal puudus, alustas Rochdale’i ühistu tegevust abiandmisseltsina. Ettevõtmise juhiks sai Charles Howarth. Põhimõteteks: Liikmete võrdne hääleõigus; ühistu kaupluses müüakse ainult kvaliteetset ja täiskaalulist kaupa; kaupu müüakse kohalike turuhindadega; ühistu osamaksud moodustatakse liikmete sissemaksudest, st liikmetel olgu võimalus nõutavat osamaksusummat tasuda ka ositi; kaupu
bürokraatia kasvu jne. Mingil moel see plaan tööle ei rakendunud. Kasu asemel sai endale palju vaenlasi juurde. Oli see aeg, kui teiste arvamusega enam ei arvestanud, ka parteilise juhtimise lahku löömisel mitmed nõunikud ütlesid, et see pole mõistlik lahendus, ei too midagi head, H ei teinud välja nendest arvamustest, surus oma idee läbi. Parteilis-riikliku kontrollikomisjoni loomine oli 1963 a idee, mil loodi NSVL-s Üleliiduline Parteilis-Riiklik Kontrollikomitee, selle allasutustena ka kohtadel loodi allasutused. H arvates oli sellist asutust vaja, et paremini kontrollida riigiaparaadi tööd, et üleriikliku kontrollikomitee kaudu tõhustada või avaldada survet riigiaparaadile ja tulemus pidi olema see, et tervikuna riigiaparaat hakkab paremini tööle- mida tõhusamalt ja täpsemalt ametnikke kontrollida, seda paremini töötama hakkavad. Sisuliselt ka see reform kukkus läbi, loodi hiiglaslik bürokraatlik monstrum, mis
annaabi.ee 
