Orienteerumine(vastused) 1.Orineteerumine on spordiala, kus võistleja peab läbima kaardi ja kompassi abil maastikul tähistatud ja kaardil märgitud kontrollpunktid. 2.Norra on orienteerumise sünnimaa. 3.Veel orienteerumisealasid : suusaorienteerumine, rattaorienteerumine ja täpsusorienteerumine. 4.Põhiliigid : 1) Suundorienteerumine kontrollpunktid tuleb läbida etteantud järjekorras, oluline on ka raja läbimise aeg. 2)Valikorienteerumine-etteantud on kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. 5.Asja mõte seisneb selles, et kompassi ja kaardiga tuleb leida maastikul üles mingi arvukontrollpunkte ja ruttu jõuda finisisse. 6.Rada on kaarti peale märgitud ringikestega, mis on ühendatud sirgjoontega, iga ringi sees on kontrollpunkt. 7. Veel tulevad teadmised kasuks topograafias, oskus lugeda spordikaarti ja maastikukaarti. 8.Eestis 19.06.1926 Pirital 9
Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena kasuusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumise radu jagatakse distantsi pikkuse järgi sprindiks, lühirajaks, tavarajaks ja pikaks rajaks. Võistlusi peetakse ka öises orienteerumises. Individuaalvõistlused toimuvad peamiselt eraldistardiga (stardiintervall enamasti 13 minutit), kuid korraldatakse ka ühisstardiga võistlusi. Ühisstardiga võistluste puhul kasutatakse sageli hajutust (paralleelpunkte), et vältida koosjooksmist.
asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumise radu jagatakse distantsi pikkuse järgi sprindiks, lühirajaks, tavarajaks ja pikaks rajaks. Võistlusi peetakse ka öises orienteerumises. Individuaalvõistlused toimuvad peamiselt eraldistardiga (stardiintervall enamasti 1-3 minutit), kuid korraldatakse ka ühisstardiga võistlusi. Ühisstardiga võistluste puhul kasutatakse sageli hajutust (paralleelpunkte), et vältida koosjooksmist
must, kes tahab kella endast paremale) kujutab art. 6.4 rikkumist ja võib tuua karistuse vastavalt art. 13.4. Partii alguseks ettenähtud ajal käivitatakse selle mängija kell, kellel on valged malendid. Kes seda teeb, koodeks ei sätesta. Tavaliselt on käigustajaks mustad või ka valged ise, kui kumbki seda ei tee, paneb kellad käima kohtunik. Eriti oluline on, et valged ei teeks oma avakäiku enne kella käigustamist elektronkelladega mängimisel, kui kontrollaeg on seoses käikude arvuga. Kui selleks ajaks pole veel kumbagi mängijat kohal, minetab valgetega mängija kogu aja, mis kulub tema saabumiseni, kui võistluse reeglid ei näe ette või kohtunik ei otsusta teisiti. Vastav artikkel on 6.6, veel koodeksi eelmises väljaandes seda polnud. Kannatavaks pooleks on seega ainult valged. Varem on praktika olnud ka teist-sugune. Näiteks NSVL koodeksi 1959.a. väljaande järgi tuli mõlema hilinemise korral mustade
annaabi.ee 
