Nad suhtlevad üksteisega tsitaatide kaudu, kusjuures on aru saada, et mõlemad teadvustavad, et mängupartner teab neid tsitaate ning ka seda, kust need pärinevad. Muidu mäng ei toimiks. Isabella ja Flavio muinasjutuline tunnusmeloodia juhatab järgmise pildi sisse. Stseeni algul istuvad nad maas vastamisi ja palvetavad. On oluline ilmselt ära märkida, et kus pildis ka Isabella ja Flavio sees ei oleks, alati langeb neile peale roheline ja sinine valgus. Nii ka seekord. Kasutatakse ka kontravalgust ja ... valgust, kuid terve pildi vältel valgustavad lava ka rohelised ja sinised valgusvihud. Millised nad välja näevad? Nad näevad välja nii nagu muusikagi muinasjutulised. Flaviol on seljas valge puhvvarukatega (ilmselt linane) pluus, pruunid velvetis põlvpüksid. Peas on tal suured paksude raamidega prillid, mis muudavad ta näo uudishimulikuks. Tänapäevasemaks muudab ta kostüümi punaste triipudega froteesokid ja Converse'i stiilis ketsid.
edasi. Klassikaliselt juhindutakse loomulikust valgusest. Väiksem key (võtmevalgus) ja suurem fill (täitevalgus). Key on joonistav valgus, mille abil tuuakse välja pildistatava subjekti vorm(ruumiline kuju). Ühtlasi on key valgusskeemi kõige võimsam valgus. Fill täidab varje seal, kuhu key valgus ei ulata. Fill on key-st mõnevõrra nõrgema valgusega ja võiks olla hajuvalgus. Vajadusel võib kasutada kontravalgust ja taustavalgust. 3. Optiline kujutis Optiline kujutis ehk foto on ese või hingeline olend, mida asutakse kaadrisse võtma. Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele.
Fotos tähendab see ennekõike jäägitut objektiivsust. Strandi kõige kuulsam töö 1915a. `'Wall Street'' mängib ametlikult abstraktsiooniga. Teised tema tööd peegeldavad huvi kaamera kasutamisel sotsiaalse tööriistana. Modernsus eesti fotograafias 1960-1980. Arutleti teemal-kas fotograafia on kunst. See küsimus oli mujal maailmas läbi võetud juba sajand tagasi. Eesti foto arengupeetus. Johannes Pääsukese Fotodel- kasutasenamalt kontravalgust, mängis palju lineaarperspektiiviga; ainuke manipulatsioon toimus puhttehnilises ilmutusprotsessis. 1920.-30.datel hakkati huvituma kollazist, montaazist. See aga võimaldas lineaarperspektiivi vahetada väärtusperspektiivi vastu. Muutusid suhted, ei olenenud enam objektiivist vaid looja/kunstniku tahtest. Montaazi plahvatuslik levi oli seotud visuaalse kommunikatsiooni demokratiseerumisega, reklaamikunstiga, propaganda laienevate ideedega. Fotograafia buum 1960.-1970
annaabi.ee 
