sagedus (a) üksnes sensoorsest tundlikkusest (b) sensoorsest tundlikkusest ja avastamisvastuse valiku kallutatusest (c) üksnes vastuse valiku kallutatusest (d) valehäirete vältimise strateegia kasutuselevõtust isiku poolt 18. Aistimistundlikkuse muutused vastusena keskkonnatingimuste muutusele ilmnevad (a) sensoorses adaptatsioonis (b) aistingulävede fikseerumises (c) kontrastiefekti kadumises (d) akommodatsiooni toime ületamises 19. Võreldes aistinguga on taju (a) terviklikum, mõtestatum ja kontekstitundlikum (b) teadvustatud psüühikanähtus (c) mälust sõltumatu ning sünesteetiline (d) vähem isikupärane ja elementideks mittetaandav 20. Vaatamata muutuvatele tajumistingimustele aitab ühtesid ja samu objekte püsivalt samadena tunda (a) konstantsusmehhanism
küpsev protsess, millel on oma viivitusaeg, mida psühholoogias nimetatakse LATENTSIAJAKS. Sensoorsete protsesside psühholoogias tähistatakse erinevuste esinadamist ja esiletulekut psüühikas mõistega kontrast. KONTRAST on intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse(või naabruse) vahel. Mida suurem on see erinevus, seda suurem on kontrast. Kontrastiefektid ilmnevad paljude tunnuste puhul, nt heledus-, värvus-, suurus-, arvukuskontrast jm. Kontrastiefekti kohastumuslik olulisus seisneb selles, et aisitngumehhanismide poolt tekitatud ERINEVUSTE SUBJEKTIIVNE VÕIMENDAMINE AITAB TAJUPILDIS SELGEMINI JA MÄRGATAVAMALT ESILE TUUA JUST ESEMETE, OBJEKTIDE JA STSEENIDE INFORMATIIVSED TUNNUSED, st need tunnused, mis objekte muust keskkonnast ja teistest objektidest eristavad ning objektide olemasolu ja asukohta näitavad. 2.2 PERTSEPTIIVSED TUNNETUSPROTSESSID Aistingute abil vastu võetud signaalid kannavad informatsiooni ümbritseva
KONTRAST: kontrast – intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel kontrastiefekt – kahe või enama sama modaalsusega ärritaja objektiivne erinevus võimendub subjektiivses aistingus ning see efekt tuleb ilmekalt esile tänu nende ärritajate ajalisele ja või ruumilisele lähedusele simultaankontrast – samaaegsed stiimulid suktsessiivkontrast – efekt tekib ajas (šokolaad on pärast haput jooki magusam) kontrastiefekti kohastumuslik olulisus – erinevuste subjektiivne võimendamine aitab tajupildis selgemini ja märgatavamalt esile tuua just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused mingi ühe ärritajate tunnuse muutudes muutub tundlikkus ka mingi teise tunnuse osas 2.2 Pertseptiivsed tunnetusprotsessid TAJU: taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, milles lisaks keskkonnast
harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel (ntx võib nõrk heli tugevdada valgustundlikkust, tugev müra aga järsult vähendada) Sünesteesia (tundmus) mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas Kontrast oluline nähtus, aluseks paljudele psüühilistele protsessidele ja võimetele. Eesti keeli vastandlikkus, vastandini ulatuv teistsugusus või terav erinevus. Kontrastiefekti tähistamine. Intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. Kontrastitundlikkus tajuva organismi oluline omadus. Järelkujund illusioon või kujutletav pilt, mis tekib pööratud kontrasti tulemusel. Aja jooksul kustub. Daltonism inimene, kelle värvusnägeminst tagavate retseptorite süsteem töötab nõrgalt või mittetasakaalustatult, mistõttu eristavad värvusi halvasti.
annaabi.ee 
