Ockeghemil oli suur mõju Josquin des Prezi ja Madalmaade järgmise põlvkonna heliloojate muusikale `'Missa prolationum'' Johannes Ockeghem Josquin des Prez ~1440-1510 Teda nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse Kasutas järjestikustes teostes väga erinevaid kompositsioonivõtteid Kasutas lühikesi äratuntavaid motiive ja meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises tekstuuris häälest häälde Ta andis oma panuse ka uue zanri motett-sansooni loomisesse Josquin des Prez Giovanni Pierluigi da Palestrina 1525-1594 Itaalia renessansshelilooja Rooma koolkonna kõige silmapaistvam esindaja Tema loomingut peetakse renessansi polüfoonilise muusika kulminatsiooniks Kogu tema kirjutatud muusika on vaimulik Kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette Looming oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine `'Missa Papae Marcelli''
Oma stiili kujundamisel sai ta mõjutusi teistelt heliloojatelt, kuid temast endast sai kõige mõjukam helilooja kogu Euroopas, eriti pärast trükikunsti leiutamist, mis toimus tema loomingu kõige küpsematel aastatel. See tegi tema võidukäigu veel enam otsustavamaks, kui see muidu oleks olnud. Mitmed "nüüdisaegsed" kompositsioonitehnikad sündisid 15. ja 16. sajandi vahetuse paiku. Josquin kasutas oma teostes väga palju lühikesi äratuntavaid motiive, meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises tekstuuris häälest häälde ning andsid tulemuseks teose sisemise ühtsuse. Seda baasprintsiipi on muusikas järjekindlalt praktiseeritud sellest ajast kuni tänase päevani. Josquin kirjutas muusikat kõigis tolle aja tähtsamates zanrides: missad, motetid, sansoonid ja frottolad. Ta andis oma panuse ka uue zanri motett-sansooni loomisesse, mida ta kirjutas vähemalt kolm. Lisaks olid mõned tema teosed üsna
ta ka teksti selgusele ja joondumisele muusikaliste motiividega. Oma stiili kujundamisel sai ta mõjutusi teistelt heliloojatelt, kuid temast endast sai kõige mõjukam helilooja kogu Euroopas, eriti pärast trükikunsti leiutamist, mis toimus tema loomingu kõige küpsematel aastatel. See tegi tema võidukäigu veel enam otsustavamaks, kui see muidu oleks olnud. Josquin kasutas oma teostes väga palju lühikesi äratuntavaid motiive, meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises tekstuuris häälest häälde ning andsid tulemuseks teose sisemise ühtsuse. Kirjutas muusikat kõigis tolle aja tähtsamates zanrides: missad, motetid, sansoonid ja frottolad. Ta andis oma panuse ka uue zanri motett-sansooni loomisse, mida ta kirjutas vähemalt kolm. Lisaks olid mõned tema teosed üsna tõenäoliselt ette nähtud instrumentaalseks esitamiseks, mis oli tollel ajal uudne. Josquini helitööde nimekirja koostamine on keerukas. Tema tohutu prestiizi tõttu 16.
annaabi.ee 
