Tagantjärele ons eda kümnendit nimetatud pettekujutelmadest vabanemise ajajärguks. Tekkis eriline, eitusel põhinev kultuuriline liikumine - nn kontrakultuur.Peamiselt kodanikualgatuse korras hakati otsima alternatiivi seni tunnustatud, ametlikele seisukohtadele kirjanduses, meditsiinis, hariduses jms. Tekkis hulgaliselt nn vabakliinikuid ja vabaülikoole, zen-budism muutus tõeliseks moeröögatuseks. Teine 1970. aastaid iseloomustav ja kontrakultuuriga suguluses olev nähtus oli roheline liikumine. Sellele oli alus pandud õieti juba 1960. aastail, eriti tuleb rõhutada Rachel Carsoni raamatut ,,Hääletu kevad" mõju. Selle põhisõnumiks oli, et pestitsiidide arutu kasutamine hävitab putukad ja seejärel linnud , mis toobki kaasa hääletu kevade inimene hakkab peagi loodust valitsema. 1970. aastate keskel kerkis bensiinihind järsult kõrges, sellega seoses said inimesed aru, et
aastal), punkbändide laialdased esinemised ning nn pühapäevapunkarite esilepääsemine. 1980. aastate lõpuks oldi ühiskonnas punkaritega harjunud ning neid võeti kui igapäevast nähtust, mistõttu kadus punkarite võime ühiskonda šokeerida. Võib öelda, et ENSV punkliikumine langes suuresti selle ohvriks, mille see ise algatanud oli. 1980. aastate esimeses pooles oli punkliikumine põrandaalune, keelatud ning tänu sellele elujõuline – kuna pungi näol on tegu kontrakultuuriga, on sel vaja midagi suurt ja tugevat, millele vastanduda. Läbi punkkultuuri rehabiliteerimise 1980. aastate lõpul suutsid võimud anda (kas tahtlikult või tahtmatult) punkaritele äärmiselt tõhusa vastulöögi: lubatud olemine tähendas ametlikku heakskiitu ning sisuliselt kadus see, mille vastu oldi kogu aeg võideldud. Lisaks mängis punkliikumise varjusurma langemisele 1990. aastate algul kaasa tulihingeliste
omab teatavat võltsindividuaalsust). Massikultuur ja tarbimismentaliteet röövivad tarbijalt individuaalsuse ja spontaansuse; teevad temast kapitalistile kuuleka töölise. Inimest saab kontrollida massikultuuri kaudu. Kapitalistlikus ühiskonnas on inimene teistest isoleeritud ja massikultuuri vahetu mõju all. Massikultuur vs kontrakultuur (see mis vastandub massikultuurile). Kuidas tuleb massikultuur toime kontrakultuuriga? Kontrakultuurist tehakse massikultuuri osa. Kontrakultuurist tehakse kaup. Tänapäevane massikultuur määrib tarbile pähe: tarbiv mässaja inimene ostab mässaja identiteeti; arvab, et on mässaja, aga tegelikult on tarbija. Lõpuks kõik kontrakultuurid neutraliseeritakse ja määratakse massikultuuri alla. Uut asja/nähtust on raske hoida kaua värskena. Ainus võimalus on pidevalt mässata valitseva kultuuri vastu. Tarbimisantropoloogia