sulgumine (klapipuudulikkus) ja on tingitud ebnormaalsest verevoolu kiirenemisest palaviku, aneemia või füüsilise koormusest. 25. Südame minutimaht on minutis kopse läbinud õhumaht ja selle saab arvutada järgmiselt: südame minutisagedus x südame löögimaht. 26. Minutimahtu saab suurendada füüsilise pingutuse teel. 27. Väljutatud vere mahu suhe vatsakese kogumahuga diastolis on normaalselt puhkeolekus 70-90%. 28. Südamelihas saab kontraktsioonideks vajaliku energia energia glükoosist, püruvaadist piimhappest, kultamiinhappest ning amino- ja rasvhapetest (nimetage vähemalt 3 substraati). 29. Sümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: Kiirendavad minutisagedust (noorel inimesel 180-200, harva 250 löögini/min), löögimahtu, erutusjuhtekiirust ja vatsakeste kontraktsiooni. 30. Parasümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt:
(deformeerumine) tegemist võib olla ka nn funktsionaalsete kahinatega, mille puhul ei olegi orgaanilist põhjust (nt verevoolu kiirenemine). 71. Südame minutimaht on suurus, mis näitab ära, kui palju suudab süda minuti jooksul verd pumbata liitrites või milliliitrites ja selle saab arvutada järgmiselt: südamesagedus x löögimaht. 72. Minutimahtu saab suurendada normaalse koormusega sportimise ja mõõduka füüsilise töötamise teel. 73. Südamelihas saab kontraktsioonideks vajaliku energia (nimetage vähemalt 3 substraati) kreatiinfosfaat, adenosiintrifosfaat(ATP), rasvad, piimhape, glükoos. 74. Sümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: kiirendab erutuse toimet, löögimaht suureneb. 75. Parasümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: erutuse tekke aeglustamine, diastol pikeneb. 76. Tähtsamad hormoonid, mis südame talitlust mõjutavad on: (nimeta hormoon ja
Sabaosas on anad ühinenud jättes enda vahele hemaalhanali, kus kulgeb sabaveen. Kolju ehk pealuu: · Silmudel pole luid, seega ka koljut ja lõualuid lõuatud; · Haidel kõhrest kolju; · Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste lihaste osatähtsus suurem (makrell, tuunikala), paiksematel ja vaid kiireid söste egevatel kaladel nagu haug, väiksem. Kui kala ära keeta ja tal nahk maha võtta, näeme, et lihased koosnevad liistakutest. Neid nimetatakse müomeerideks
Nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihasekiududest, mis kontraktsiooniga oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Silelihaskude- kontraktsioonid on aeglased ja kestvad, ehituslikult koosneb silelihaskiududest. vöötlihaskude- tahtele alluv kude, mida kontrollib somaatiline närvisüsteem.. Skeletilihase moodustavad vöötlihaskiud, mis koosnevad müofibrillidest, mida moodustavad lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiin ja müosiin omakorda moodustavad sarkomeere, mis on avajalikud kontraktsioonideks. Südamelihaskude- Südamelihaste talitlus ei allu inimese tahtele. Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku, välisärritustest sõltumata. 44. Närvikude Närvikude – esineb närvisüsteemis, pea – ja seljaajus, närvides ning närvirakkude koondistes. Närvirakud paiknevad kesknärvi-süsteemi hallaines ja närvikoes. Närvirakust väljub üks, kaks või mitu haru. Kujult ja talitluselt jaotatakse harud dendriitideks ja aksoniteks
· Haidel kõhrest kolju; · Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. h. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. i. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. j. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt k. sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t l. jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, m. eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste n. lihaste osatähtsus suurem (makrell, tuunikala), paiksematel ja vaid kiireid söste egevatel o. kaladel nagu haug, väiksem. p
annaabi.ee 
