verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk langeb ning õhk imetakse trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse.
lülituvad tööle aeglaselt, kuid töötavad pikemat aega. "valgetes" (anaeroobsetes) kiududes on vähem müoglobiini ja rohkem müofibrille, seega nad lülituvad tööle kiiresti, kuid ka väsivad rutem. 8. Vahelihas: a) nimi ladina keeles; b) millistlt luudelt algab; c) nimeta peamised funktsioonid (2) Vahelihas: a) diafragma; b) algab rinnaku mõõkjätke ja 6 alumise roide sisepinnalt ning II-V nimmelüli keha eespinnalt. c) peamine hingamislihas; sissehingamisel kontrahheerub, mille tulemusena lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. Tekitab nn kõhupressi. 9. Õlavarre kolmpealihas: a) nimi ladina keeles; b) millistelt luudelt algab; c) millisele luule kinnitub; d) millistele liigestele mõjub (2)? Õlavarre kolmpealihas: a) musculus triceps brachii; b) algab kolme peana - 1. pikk pea: abaluu liigesealuselt köbrukeselt; 2. külgmine pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt; 3. mediaalne pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalam
3. Sidekude - ümbritseb kopsusagaraid - tagab vormi 4. Epiteelkude- alveoolide seinad Kus leidub apokriinseid näärmeid, nimeta sekreet, mida nad toodavad? Kaenlapiirkonnas, kubemes ja päraku piirkonnas. Toodavad tugevalõhnalist sekreeti (higi). Nimeta kude mille abil toimub mao motoorika, kirjelda selle koe ehitust. Silelihaskude moodustub käävjatest 1 tuumaga rakkudest. Rakuvaheainet vähe. Kontrahheerub aeglaselt aktiini ja müosiini filamentide toimel. Nimeta kolm kudet mao seinas ja nende kudede ülesanded 1. Epiteelkude (näärmeepiteel) - sekreteerimine / epiteelkude (kaitse) 2. Sidekude- toestab, kaitseb 3. Lihaskude (silelihaskude) - liigutab toitu maos. Millel põhineb närvikiu talitus (selgita)? Põhineb erutuse juhtimisel ja vastuvõtmisel. Suunaga dentriidilt aksionile, sealt lihasele
Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Mõõdab: 1) Maksimaaljõudu 2) Jõukasvukiirust 3) Lõõgastumise kiirust. Kasutatakse: Selja-, tuhara-, nelipea, sääre-kolmpealihase mootorse arengu uurimiseks. Isomeetriline dünamomeeteria: meetod isomeetrilisel kontaraktsioonil avalduva jõu mõõtmiseks. Vaatlusalune kinnitatakse kinnitusvöödega jäigalt pingile, käe- ja seljalihaste mõõtmisel haarab kindlalt käepidemest. Lihas(grupp) kontrahheerub isomeetriliselt (väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, lihase pikkus ei muutu, luukangide liikumist ei toimu). Määratakse * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Isokineetiline dünamomeeteria: Varieerub väline koormus selliselt, et lihases tekkiva pinge muutumisega (suuremaks või väiksemaks), toimub lihase lühenemine ja luukangide liikumine
Südamehaigusega indiviidi äkksurma risk kõrge tugeval kehalisel koormusel. Äkksurma põhjused: hüpertroofiline kardionüopaatia. Südame diastoolse täitumise häired- enamast sümptomiteta, hingeldus, stenokardia, ebatavaline väsimus, teadvusekaotushood, rütmihäired. Parema vatsakese kardiomüopaatia- tahhükardia või vatsakeste fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps
ärritaja, seda intensiivsemad on alalävised muutused koes ja kiiremini saavutavad nad lävitaseme ning lühemat toimeaega vajatakse erutuse tekkeks. Alalisvoolu toime eluskoele ei ole seotud mitte ainult voolutugevuse (pinge) suurusega ja ärrituse kestusega, vaid sõltub olulisel määral ka voolutugevuse muutumise kiirusest (voolugradiendist). N: kui lihast läbiva alalisvoolu pinget aeglaselt suurendada, ei järgne alati kontraktsiooni. Kui seda aga teha järsku, siis lihas peaaegu alati kontrahheerub. Põhjus on siin selles, et voolutugevuse (pinge) aeglasel suurendamisel närvi- ja lihasraku membraan akkommodeerub (kohaneb) ning erutuse teket ei järgne isegi suhteliselt tugeva voolu korral. Närvi-lihasaparaadi elektrostimulatsioonil tuleb arvestada veel asjaolu, etelektriärrituse efekt sõltub ka elektroodide pinna suurusest. Punktikujulise elektroodi korral on voolu tihedus ärrituse piirkonnas suur ja seetõttu ilmneb läviärritus (reobaas) palju väiksemal voolutugevusel, kui
annaabi.ee 
