Praktikas lahendatakse selline ülesanne mitte ühekaupa elemente välja sõeludes, vaid kõik grupid ühekorraga, kusjuures liigituse liikmete koguhulk sõltub sellest, kuipalju "sõelu" antud juhtumil kasutatakse. Dihhotoomiline liigitus on üpris töökindel, võimalus eksida liigitamise reeglite vastu on väga väike. Siiski, üks eksimisvõimalus selle meetodi rakendamisel esineb. Nimelt, võib juhtuda, et ekslikult kasutatakse vastupidisuse (kontraarsuse) seoseid vasturääkivate asemel. Näiteks, "inimese tegu" võib olla ekslikult liigitatud "kohustuslikuks" ja "keelatuks"- see ei ole dihhotoomiline liigitus, kuna nende vahele mahub "lubatud". Dihhotoomilise liigituse meetod leiab laialdast kasutamist tavamõtlemises ja praktilises elus. Näit., sellel põhimõttel on ehitatud teravilja sorteerimismasin, hiljem on sõelumist rakendatud rehepeksumasina ja kombaini juures. Samal
n, n tõene väär n, – tõene väär m, m väär tõene m, – väär tõene n, m väär väär Väited on korraga väärad. ( –, –) (väär) (tõene) See variant ei tule arvesse. Tabelist on näha, et vastupidiste väidete puhul kehtib reegel: kui üks neist on tõsi, peab teine olema väär. Kui üks neist on väär, siis teise tõeväärtus on määramata, see võib olla tõene ja võib olla väär. Sulgudes esitatud juhtum ei tule traditsioonilises loogikas arvesse. Kontraarsuse korral on olemas juhtum, mil mõlemad üldväited on korraga väärad, ent pole juhtumit, kus nad oleks korraga tõesed. 17 D5.10 Loogilise ruudu alumine serv kujutab väidete osavastupidisust ehk subkontraarsust: kui üks väide on väär, siis teine on ilmtingimata tõene, ent kui üks väide on tõene, siis teine väide võib olla tõene ja võib olla väär. Joonis 5.8. Osajaatav väide ja osaeitav väide on osavastupidised ehk subkontraarsed (ik
n, m väär väär Väited on korraga väärad. ( , ) (väär) (tõene) See variant ei tule arvesse. Tabelist on näha, et vastupidiste väidete puhul kehtib reegel: kui üks neist on tõsi, peab teine olema väär. Kui üks neist on väär, siis teise tõeväärtus on määramata, see võib olla tõene ja võib olla väär. Sulgudes esitatud juhtum ei tule traditsioonilises loogikas arvesse. Kontraarsuse korral on olemas juhtum, mil mõlemad üldväited on korraga väärad, ent pole juhtumit, kus nad oleks korraga tõesed. 17 D5.10 Loogilise ruudu alumine serv kujutab väidete osavastupidisust ehk subkontraarsust: kui üks väide on väär, siis teine on ilmtingimata tõene, ent kui üks väide on tõene, siis teine väide võib olla tõene ja võib olla väär. Joonis 5.8
annaabi.ee 
