tõestest eeldusteks tõese tulemi saamine. Sellistele arutlusvormidele vastavaid arutlusi nimetatakse DEDUKTIIVSELT KEHTIVATEKS ARUTLUSTEKS. OTSESED JÄRELDUSED 1. VÄITE MUUTMINE - seisneb väite kvaliteedi muutmises, tulemis asendub eelduse predikaat sellele vasturääkiva predikaadiga.( Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga(kontradiktoorsega), mille vastupidisega(kontraarsega). Nt. Kõik tudengid on inimesed. ----- Ükski tudeng ei ole mitteinimene. 2. VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE - vahetatakse omavahel eelduses subjekti ja predikaadi rolli täitvad terminid. Väite kvaliteet ei muutu. Nt. Ükski tudeng pole kala.-------Ükski kala pole tudeng. 3. VÄITE VASTANDAMINE – alguses teostatakse eelduse muutmine ning seejärel muudetud väite ümberpööramine. Väite kvaliteet muutub esialgsega võrreldes vastupidiseks. Nt
I: Mõni S on P Mõni inimene on hea. Mõni S ei ole mitte-P Mõni inimene ei ole mittehea. O: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole halb. Mõni S on mitte-P Mõni inimene on mittehalb. D5.4. Väite muutmine on otsese järeldamise tüüp, mis seisneb väite kvaliteedi muutmises, kusjuures eelduse predikaat asendub tulemis sellele vasturääkiva predikaadiga. Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga (kontradiktoorsega), mitte vastupidisega (kontraarsega). Näiteks ei tohi predikaati hea asendada predikaadiga halb, sest on olemas ka neutraalne. Väite muutmine võib olla vajalik nt siis, kui etteantud lauset tahetakse paigutada mõnda etteantud arutlusskeemi, ent takistuseks on just väite kvaliteet. Hiljem näeme, et nt kategoorilises süllogismis ei tohi olla kahte eitavat eeldust. Kui aga üks eeldus õnnestub muuta jaatavaks, võib arutlus sellega muutuda kehtivaks.
O: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole halb. Mõni S on mitte-P Mõni inimene on mittehalb. D5.4. Väite muutmine on otsese järeldamise tüüp, mis seisneb väite kvaliteedi muutmises, kusjuures eelduse predikaat asendub tulemis sellele vasturääkiva predikaadiga. Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga (kontradiktoorsega), mitte vastupidisega (kontraarsega). Näiteks ei tohi predikaati hea asendada predikaadiga halb, sest on olemas ka neutraalne. Väite muutmine võib olla vajalik nt siis, kui etteantud lauset tahetakse paigutada mõnda etteantud arutlusskeemi, ent takistuseks on just väite kvaliteet. Hiljem näeme, et nt kategoorilises süllogismis ei tohi olla kahte eitavat eeldust. Kui aga üks eeldus õnnestub muuta jaatavaks, võib arutlus sellega muutuda kehtivaks.
annaabi.ee 
