Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kontollib" - 7 õppematerjali

Raha kui tänapäeva usk
2
docx

Raha kui tänapäeva usk

See revideerib? kõike mis meie toidulauale jõuab, mida me seljas kanname või milliste autodega me sõidame. Kas raha eest saab õnne osta? Küsivad inimesed endilt iga päev. Inimeste jaoks on õnn- perekond, karjäär, armastus, vabadus. Krabiseva eest saab seda kõike osta. Rikastel on tihti palju sõpru, kuna neil on raha ja see tõmbab inimesi nende juurde. Kuid kas see on aga aus sõprus või ollakse sõbrad lihtsalt kõliseva nimel? Raha kontollib maad millel me kõnnime, vett mida me joome ja õhku mida me hingame. Inimesi ostetakse raha eest, näiteks orje ja lapstööjõudu. Me oleme Maal kõige vajalikum ressurss, me oleme kütus. Kütus mis ehitab kõik majad ja linnad, teenides eliiti vaid raha nimel. Me oleme piisavalt targat et oma tööd teha, kuid mitte piisavalt et selles kahelda. Inimesed näevad kõike materiaalset kui asju mida saab müüa, osta ja vahetada. Maal on piisavalt toitu et kõik inimesed ära toita

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
Närvisüsteemid ja inimese areng
2
doc

Närvisüsteemid ja inimese areng

Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem ­ tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast

Psühholoogia → Psühholoogia
46 allalaadimist
Demokraatia plussid ja miinused
2
odt

Demokraatia plussid ja miinused

soovivad ja mitte midagi sellist ei ole. Samuti sellel ajal ei tohitud kirjutada raamatuid, mis rikuksid imperaatorite maineid ega võinud mainida midagi, mis oli nende poolt sobimatu. Näiteks eesti puhul ei tohtinud midagi vabariigi kohta mainida. Kindlasti väga positiivne on see, et demokraatias on omane võimude lahusus, kõik kolm võimu- täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim. Üks teeb seadusi, teine kirjutab alla, kolmas kontollib. Kui on aga riigis üks valitseja siis ta võib seda kõike ise teha ja võib tappa neid, kes midagi valesti teevad. Igal asjal on ka oma negatiivsed pooled, nii ka demokraatias. Winston Churchill ütles: ,,Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud." Demokraatias aga on nii, et otseselt pole rahval võimu ikkagi, nad valivad riigikogu ja presidendi, kes nende eest otsused ära teevad

Ühiskond → Ühiskond
92 allalaadimist
Demokraatia plussid ja miinused
2
docx

Demokraatia plussid ja miinused

Tänapäeva demokraatias saavad kõik öelda seda, mida nad soovivad, sest neil on sõnavabadus. Samuti tol ajal ei tohitud kirjutada raamatuid, mis rikuksid imperaatorite mainet ega võinud mainida midagi, mis oli nende poolt sobimatu. Näiteks eesti puhul ei tohtinud midagi vabariigi kohta mainida. Kindlasti väga positiivne on see, et demokraatias on omane võimude lahusus, kõik kolm võimu-täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim. Üks teeb seadusi, teine kirjutab alla, kolmas kontollib. Kui on aga riigis üks valitseja, siis võib ta seda kõike ise teha ja võib tappa neid, kes midagi valesti teevad. Igal asjal on ka oma negatiivsed pooled, nii ka demokraatias. Winston Churchill ütles: „Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud. ”Demokraatias aga on nii, et otseselt pole rahval võimu, aga ikkagi nad valivad riigikogu ja presidendi, kes nende eest otsused ära teevad. Kuigi president ei tee põhimõtteliselt midagi

Ühiskond → Ühiskond
34 allalaadimist
Valgustus ja sõjandus
3
doc

Valgustus ja sõjandus

Rootsi- Poola sõda 1600-1629 Põhjasõda 1700-1721 Rootsi- Taani sõda 1645 Austria pärilussõda 1740-1748 Tüüpilised absolutistlikud sõjad, et alamatele näidata kuninga võimu Võimsad Hispaania, Prantsusmaa, Rootsi Inglismaa, Preisimaa, Venemaa Euroopa riigid hegemoonia- ülemvõim ,,Jõudude tasakaal" - kõik riigid keskmise tugevusega, Inglismaa kontollib Diplomaatia sünniaeg 17-18saj. diplomaat-saadik, ei saa karistada, isiku ja vara puutumatus Palgaarmee 17.sajand Alaline armee Tekkimine *15. saj rüütliväe osatähtsus väheneb, asemele *riigivõim ise organiseeris palgaarmee *sõjaväekohustus *isemajandav *prof. sõjamees *üh

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
AJALUGU - DIKTATUURID 20 SAJANDIL
6
odt

AJALUGU - DIKTATUURID 20.SAJANDIL

1. MÕISTED 1) JUHIKULTUS – riigijuhti tuleb igal võimalusel ülistada 2) KÄSUMAJANDUS – majandus, milles riik kontollib kogu majandussüsteemi 3) ÜHEPARTEISÜSTEEM – poliitiline süsteem, milles kontrollib üks partei poliitilist võimutäiust ning omab õigust luua valitsus. 4) TSENSUUR – riiklik järelvalve raamatute ja ajalehtede üle; ükski väljaanne ei või trükki minna enne kui vastavad ametnikud pole seda üle vaadanud 5) MAAILMAREOVOLUTSIOON – ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte

Varia → Kategoriseerimata
4 allalaadimist
Ökoloogia kursuse konspekt
78
pdf

Ökoloogia kursuse konspekt.

sureb ja tarbib ülejäänu. Nt: Põder näkitseb pajupõõsast. LETKA-VOLTERRA TÜÜPI KISKJA-SAAKLOOM VÕRRANDSÜSTEEM Matemaatikud modelleerisid diferentsiaalsüsteemi abil bioloogilisi interaktsioone. Üksiku popultasiooni piiratud kasvuvõrrand: dN/dt = rN ( 1 – N/K) rN: paljunemisest tekkiv kasv (pidurdav takistus) 1 – N/K: liigisisene konkurents Saaklooma puhul on unustatud 1-N/K, sest populatsiooni suurust kontollib eelkõige kirkja. Top-down control: saaklooma populatsioon on kontrollitud saakloomade poolt. (troofilised tasemed) N - saaklooma populatsiooni tihedus P - kiskja populatsiooni tihedus r - võime ajaühikus järglasi saada a’- toiduotsingu efektiivsus . Liigiomane koefitsent. On mõlemapoolne! fa’NP – mis saakloomale halb, kiskjale hea f - kiskja liigiomane koefitsent. Efektiivsus millega tarbitud toit konveeritakse järglasteks.

Loodus → Keskkonnaökoloogia
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun