kas söömisest on inimesele kasu. 20. sajandi vältel on kogunenud rikkalik faktiline materjal kehalise aktiivsuse vajalikkusest igas vanuses, normaalseks ealiseks arenemiseks, produktiivseks vaimseks tegevuseks, edukaks toimetulekuks tööl ja olmes, enneaegse vananemise vältimiseks, aga ka tervisehäirete raviks, eriti taastusraviks. Materjal põhineb meditsiinitehnikal, longitudinaaluuringutel, võrdlemaks eri vanuses ja erineva kehalise aktiivsusega kontingente, süvaeksperimentidel katseloomadega. Kõik see on kokku võetud mitmesse piiblipaksusesse köitesse. Igal juhul on kehalise aktiivsuse tõkestamine kooliõpilastel, kehalise kasvatuse piiramine ja selle tingimuste halvendamine sanoignorantsus. Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist. Ebameeldiv kogemus saab olla ajendiks, et leida paremaid lahendusi, kuid mitte aluseks, et visata hea asi üle parda.
öösiti tuleb magada või kas söömisest on inimesele kasu. 20. sajandi vältel on kogunenud rikkalik faktiline materjal kehalise aktiivsuse vajalikkusest igas vanuses, normaalseks ealiseks arenemiseks, produktiivseks vaimseks tegevuseks, edukaks toimetulekuks tööl ja olmes, enneaegse vananemise vältimiseks, aga ka tervisehäirete raviks, eriti taastusraviks. Materjal põhineb meditsiinitehnikal, longitudinaaluuringutel, võrdlemaks eri vanuses ja erineva kehalise aktiivsusega kontingente, süvaeksperimentidel katseloomadega. Kõik see on kokku võetud mitmesse piiblipaksusesse köitesse. Igal juhul on kehalise aktiivsuse tõkestamine kooliõpilastel, kehalise kasvatuse piiramine ja selle tingimuste halvendamine sanoignorantsus. Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist. Ebameeldiv kogemus saab olla ajendiks, et leida paremaid lahendusi, kuid mitte aluseks, et visata hea asi üle parda.
Meditsiinilise mudeli kasutamise ajal kehtisid kinnipidamisasutustes 3 põhiprintsiipi: 1)kohtlemisideoloogia ravida, parandada; 2)tähtajatu asutuses viibimise aeg (ka tähtajatu karistus haiglasse ei panda kunagi kindlaks tähtajaks, vaid kuni tervenemiseni); 3)klassifitseerimine kui kontrollimudeli puhul ei ole erilist tähtsust kurjategija isikul, siis kohtlemisideoloogia korral klassifitseeritakse kurjategijaid võimalikult täpselt eristatakse erinevaid kontingente; klassif. toimub tulenevalt testidest saadud andmetest. Klassif. viiakse läbi kõikide asutusse sattunud indiviididega, et määrata võimalikult individuaalne kohtlemise viis (paralleel haiglaga individuaalne raviviis). Üldine klassifikatsiooni puhul: eristamine sarnaneb vana positivistliku Franz von Liszt'i poolt loodud jaotusega (jagas kurjategijad paranemisvõimelisteks ja paranemistahtelisteks. Parandamist mittevajavaid juhukurjategijaid tuleb hirmutada,