Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kontinetaalne" - 7 õppematerjali

Austraalia
3
rtf

Austraalia

Linnastuse % on 91%. Austraalia suurimad linnad on Sydney, Melbourne ja Brisbane - asuvad lõuna ja idarannikul. Loomulik iive on (%) 0.7%. Sündimus 1.76 last naise kohta. Lõuna riik - arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus,vaene elanikkond, tööpuudus.Austraalia paikneb kõrbelises ja poolkõrbelises kliimavöötmes, põhja pool on ka troopilist kliimat. Suurem osa Autraaliast on kontinetaalne: temperatuurid kerkivad päeva jooksul kõrgele, ning langevad öösiti kiiresti. Kliima on kuiv ja sademeid väga vähe. Suvekuudel ulatuvad põjaossa troopilised tormid. Rannikust eemal on enamik maast põllumajanduseks liiga kuiv. Idaranniku lähedal kasvatatakse suhkruroogu, lõuna- ja lääneosas nisu ja viinamarju; viimaseid tarbib edukas veinitööstus. Liha ja villa saamiseks kasvatatakse tohutul hulgal veiseid ja lammbaid - mõlemad on tähtsad eksportartiklid

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Geograafia KT  Litosfäär
2
docx

Geograafia KT "Litosfäär"

· Tekivad mäeahelikud · ML on liiga kerged, et vahevööse vajuda, maakoor pakseneb · Tugevad maavärinad · Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: · Tekivad murrangud, sügavad lõhed · Maavärinad (nt Los Angeleses) · Nt San Andrease murrang 1.2 Vulkanism ja maavärinad · Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid ­ süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud ­ lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera ­ vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater.

Geograafia → Geograafia
85 allalaadimist
LITOSFÄÄR
3
docx

LITOSFÄÄR

Tekivad mäeahelikud ML on liiga kerged, et vahevööse vajuda, maakoor pakseneb Tugevad maavärinad Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: Tekivad murrangud, sügavad lõhed Maavärinad (nt Los Angeleses) Nt San Andrease murrang 1.1 Vulkanism ja maavärinad Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid ­ süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud ­ lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera ­ vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater.

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
Atmosfäär
3
docx

Atmosfäär

Jaanuari isotermid kulgevad põhja-lõunasuunaliselt nii, et lääne pool on soojem ja ida poole läheb järjest külmemaks. 14.Iseloomusta peamisi õhumasse 1) Arktiline õhk- külm ja kuiv.Eestis on see kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. 2) Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe.Eestis esineb seda sageli.Talvel on selle mõjul sulailmad,suvel aga vihmased ja tuulised. 3) Parasvöötme kontinetaalne õhk- kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Eestis esineb sellist õhku sageli.Suvel palav ja talvel pakaseline ilm. 4) Troopiline mereline õhk- soe ja niiske. 5) Troopiline kontinentaalne õhk-palav ja väga kuiv.Eestis ei esine. 6)Ekvatoriaalne õhk-kuum ja niiske.Eestis ei esine. 7)Antarktiline õhk-külm ja kuiv.Maakeral kõige külmem piirkond 15.Iseloomusta sooja ja külma fronti.nime annab pealetungiv õhumass.Soe front- sadu enne

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
Geograafia - atmosfäär-hüdrosfäär
3
docx

Geograafia - atmosfäär, hüdrosfäär

Jaanuari isotermid kulgevad põhja-lõunasuunaliselt nii, et lääne pool on soojem ja ida poole läheb järjest külmemaks. 14.Iseloomusta peamisi õhumasse 1) Arktiline õhk- külm ja kuiv.Eestis on see kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. 2) Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe.Eestis esineb seda sageli.Talvel on selle mõjul sulailmad,suvel aga vihmased ja tuulised. 3) Parasvöötme kontinetaalne õhk- kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Eestis esineb sellist õhku sageli.Suvel palav ja talvel pakaseline ilm. 4) Troopiline mereline õhk- soe ja niiske. 5) Troopiline kontinentaalne õhk-palav ja väga kuiv.Eestis ei esine. 6)Ekvatoriaalne õhk-kuum ja niiske.Eestis ei esine. 7)Antarktiline õhk-külm ja kuiv.Maakeral kõige külmem piirkond 15.Iseloomusta sooja ja külma fronti.nime annab pealetungiv õhumass.Soe front- sadu enne

Geograafia → Geograafia
44 allalaadimist
Pedosfäär
2
doc

Pedosfäär

10cm; toimub gleistumine, turvastumine, võimalik eristada vaid kahte horisonti (toorhuumuslik ja gleistunud lähtekivim); Okasmetsad ­ läbiuhteline veereziim, sademed ületavad aurumise, temperatuuride vaheldumine, mullapinnal mitmekihiline kõduhorisont, väljauhtehorisont, toimub leetumine, mulla paksus u 1 m. Lehtmetsad ­ neli aastaaega, sajab rohkem kui aurub, mulla paksus u 1m, pruunmullad; Rohtlad - viljakad mustmullad, huumuse kamardumine kamardumine; kontinetaalne kliima, sademed aurumisega tasakaalus, pikk põua periood, mulla paksus üle 1 m; Kõrbed ­ sademeid vähe, aurumine suur; vett saab ainult põhja- ja jõgedevees; mullad sooladerikkad; Vihmametsad ­ palju sademeid, väga niiske, kuum; läbiuhtumine, mullad liigniisked, esineb erosioon, suur rauasisaldus, puna- ja kollakasmullad, mulla paksus 6-10 m; 8.Miks kujuneb oksametsades väljauhte horisont? Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise, toimub läbiuhteline veereziim

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Atmosfäär --Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest
9
doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

Liikude kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast ja kevadel, kui ilma on väga jahe ja selge. o Parasvöötme mereline õhk ­ niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötme ookeandide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb sageli, talvel sulailmad, suvel vihm ja tuul. o Parasvöötme kontinetaalne õhk ­ kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Eestis esineb sellist õhku sageli, suvel palav ja talvel pakaseline ilm. o Troopiline mereline õhk ­ soe, niiske. Kujunenud välja ookeanide kohal kõrgusvööndis ja passaattuulte vööndis. Pilvi ei teki ja sademeid ei ole. Palju sajab ainult mägedetuulepealsetel nõlvadel ja rannikualal. Eestis võib olla

Geograafia → Geograafia
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun