Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kontinentaalsel" - 4 õppematerjali

Referaat George Washington
5
docx

Referaat George Washington

1759.aastal abiellus ta Martha Custisi, rikka noore lesega. George’i vennatütar oli surnud lastetult, ning seetõttu päris Washington Mount Vernoni. Tänu sellele ja Martha pärandusele oli temast äkki saanud Ameerika rikkaim mees. Iseseisvussõja alguses pooldas Washington kõigepealt rahumeelset lahendust suurenevatele vastuoludele Inglismaaga. Kuid üha enam veendus ta , et Ameerika kolooniate õigusi saab taga ajada vaid jõuga. Ta esindas Virginiat esimesel ja teisel kontinentaalsel kongressil, pakkudes end välja väejuhiks . Ta polnud eriti hea kõnekirjutaja ega oraator, kuid ta oli hea juht ja kiirgas tervet mõistust. Kongress võttis ühehäälselt vastu otsuse Kontinentaalarmee loomisest ja täiendavalt kuue kütiroodu värbamisest ning määras vägede ülemjuhatajaks kindraliks ülendatud George Washingtoni. 3 Kontinentaalarmee moodustati mitme osariigi viletsa relvastuse ja väljaõppega miilitsavägedest

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
6 allalaadimist
Ökosüsteemi teenused
10
docx

Ökosüsteemi teenused

Eri regioonide ÖTde uurimiseks tuleb kasutada erinevaid indikaatoreid, ning oluline on identifitseerida erinevaid probleemide allikaid. Toetavate teenuste hindamismeetodid on üsna sarnased, kuna tegu on kõigi jaoks üldiste vajadustega. Kultuurilised teenused on erinevalt regioonist erinevad ning neid tuleks igas regioonis uuesti hinnata. CLC2000 andmebaasi saab kasutada ÖTdele hinnangute andmiseks suuremal, riiklikul ning kontinentaalsel skaalal. Tõeste kohalike ning regionaalsete hinnangute andmiseks, tuleb CLC2000 kombineerida teiste kohalike andmebaasidega. ÖT indeksite puhul rõhutab kasutatud metoodika regionaalset tähtsust suurte elupaikade puhul. Kuid väiksemate elupaikade võimekus tööta ÖTsid ei tohiks selle tagajärjel langeda. ÖTde produktsiooni hindamine, kuhu on kaasatud eksperdid, ning milles uuritakse täpselt kõiki elupaiku, annab täpseid tulemusi

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Lapimaa
18
docx

Lapimaa

1000mm aastas. (Suur Maailma Atlas) Mägedes vahel kuni 1500mm aastas. (Ratcliffe, 2006) Ka põhja poolne osa Lapimaast on merelisest kliimaga, ent sealne kliima on juba jahedam ja sademete vaesem, sest vastupidiselt ülejäänud Lapimaale, mis kuulub parasvöötme kliimavöötmesse, jääb põhja poole osa juba lähisarktilisse kliimavöötmesse. Põhja poolset ala eraldab sisemaast Hibiinide mäeahelik, mis püüab kinni õhumasse, mis tulevad Barentsi merelt. (Suur Maailma Atlas) Kontinentaalsel Lapimaal langeb sademeid suhteliselt ühtlaselt aastaringselt, vahel ületab talve periood ülejäänud aasta keskmist sedemete hulka. Aastakeskmine 300-500mm. Kuivemates kohtades kõigest 250mm. (Ratcliffe, 2006) Nii nagu sademed on ka temperatuur mõjutatud merelise ja mandrilise kliima erinevustest. Sellest tulenevalt on lääne kaldal Soroy-is (Norra) veebruari keskmine temperatuur -2.5 oC ja sisemaal Kautokeinos -14oC. Madalaimad temperatuurid on mõõdetud Kittiläs -51.5oC,

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
7 allalaadimist
Maateaduse aluste kordamine eksamiks
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

Ookean-ookean konvergents:  kahe ookeanilise laama põrkumine ja sukeldumine. Tekitab vulkaaniliste saarte rea. Kokkupõrke kohal tekitavad süvikud Ookean-manner konvergents:  ookeani laam sukeldub maismaa laama alla, sest ookeani laamad on õhemad, maakoore laamad paksemad. Maakoore laama servas paisatakse üles litosfääri osa, tekivad kõrgmäestikud, eelkõige rannikumäestikud. Võib tekkida ka süvikute vöönd, aga see pole nii sügav. Kontinentaalsel laamal tekivad vulkaanid, laama sisse tekivad praod. Ookeani sukeldumine tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Võib tekitada vulkaaniliste saarte kaare Manner-manner konvergents:  põrkuvad kokku kaks mandrilist laama. Kokkupõrge on võimas, sest mõlemad laamad on paksud ja tugevad. Tekkima võivad hakata murenemised Mida kiiremini laamad liiguvad, seda suuremad on need kokkupõrke mõjud erinevate laamade vahel. Esinevad tugevad maavärinad, vulkaanid

Maateadus → Maateadus
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun