hakkas kolooniaid maksustama. Rahvast ärritas ka Inglise valitsuse Ida-India kompaniile õiguse andmine Ameerikasse kauba sissetoomisel. Peale Bostoni teejoomist blokeeriti sadamad, tööpuudus suurenes. 1774 tuli Philadelphias kokku esimene kontinentaalkongress, kõikide kolooniate esindajad tulid kokku. Otsustati lõpetada kaubandussidemed inglismaaga. Inglismaa kuningale see ei meeldinud, ameerikasse toodi vägesid sisse, kolooniad hakkasid samuti üksusi looma. Teisel kontinentaalkongressil loodi regulaararmee, mille etteotsa sai George Washington, kes oli Virginia maaomanik. 1775 algas iseseisvussõda. 4. juuli 1776 kuulutas ameerika 13 kolooniat iseseisvateks. Iseseisvusdeklaratsiooni koostas Thomas Jefferson, kes oli ameerika valgustaja. Selles kuulutatakse rahva õigust oma saatuse määramisele ja õigust ülestõusule. Ameerika Ühendriikide sünd on 1789, võeti vastu Ameerika põhiseadus ehk konstitutsioon. Iseseisvussõda lõppes 1783 ja sai alguse
Päris üksmeelsed ei oldud ka iseseisvumise suhtes. Kuigi oldi lahkulöömist kuulutatud, oli see esialgu kahtlusitekitav. Vastuhaku pooldajaid kutsuti patriootideks ja vastuhaku vastaseid lojalistideks. Sõjas jäid lõppkokkuvõttes peale patrioodid, sest nad võitlesid oma maa ja vabaduse eest ja neil oli välisabi (Prantsusmaa, Hispaania nad olid Inglismaale oma alasid Ameerikas kaotanud ja Holland, kes soovis oma positsiooni maailmamerel taastada). 1776 teisel kontinentaalkongressil moodustati 13 riiki. 1781. aastaks moodustati riikide liit ehk konföderatsioon . Kogunes esinduskogu, mille ülesandeks oli tagada toimiv valitsus, välispoliitika jms. 1787. aastal moodustati riikide liidust liitriik ehk föderatsioon. Keskvõim kontrollis välispoliitikat ja kaubandust, rahandust, riigikaitset. Osariikide kompetentsi jäi õiguskord, kooliharidus ja ka majandus. See riik, mis kujundati, oli presidentaalne vabariik. President on nii riigipea kui ka
Kompromissi aga ei õnnestunud leida ja kroon kuulutas kontinentaalkongressist osavõtjad mässajateks ning saatis Ameerikasse lisavägesid, et rahutused maha suruda. USA Iseisvussõda 1775 – 1782/3 1775 19 aprillil Lexingtoni ja Concordi juures briti vägede ja kolonistide rahvamiilitsa vahel toimunud lahingutega algas iseseisvussõda. Suurt edus saavutasid kolonistid 17 juunil 1775 toimunud Bunker Hilli lahingus. Samuti juunis 1775 valiti II Kontinentaalkongressil kolonistide vägede ülemjuhatajaks Georg Washington – oli Viriginia plantaator, teenis 7aastase sõja ajal Briti väes. Washingtoni juhtimisel loodi vabatahtlike salkade baasil arvestatav regulaararmee. 1776 4 juulil võttis II Kontinentaalkongress vastu ka 55 iseseisvusdeklaratsiooni, millega löödi Inglismaast lahku ja loodi Ameerika Ühendriigid.
ning kõneles harva. Siiski aitas tema mõjuvõim kaasa dokumendi lõplikule vastuvõtmisele 3.2.3. Th. Jefferson 3.2.4. J. Madison Põhiseaduse koostamisel väljapaistev kuju. Tema Virginia plaan oli paljus põhiseaduse aluseks. Võitles visalt tugeva keskvalitsuse eest, kuigi paljud tema ettepanekud lükati tagasi. Ei olnud suurem asi kõnemees, kuid võttis sõna enam kui 150 korral. Juhtis ka konstitutsiooni vastuvõtmist Kontinentaalkongressil. Osales arvukates komisjonides, tähtsamad neist edasilükatud asjade ja stiili komisjon. Juhtroll ka ratifitseerimisprotsessis Virginias. Tema päevik on debattide sisu ainus tutvustaja. 3.2.5. A. Hamilton Mängis debattides üllatavalt väikest rolli, kuna puudus tihti. Ekstreemselt rahvuslikud vaated tekitasid konflikte teiste delegaatidega, kaasa arvatud kahe teise New Yorgi saadikuga (konservatiivsed vaated)
annaabi.ee 
