See oli tähtis Euroopa jaoks kuna selle mõju ulatub tänapäevani. Kindlast oli Euroopa jaoks tähtis samm see kui ratsionaalselt üles ehitatud hegemoonia Euroopas jagunes alates 1807 perekonnariikideks (Napoleoniidid), sõltuvateks vasallriikideks ja liitlasteks. Prantsusmaa marssal BERNADOTTE valiti Rootsi troonipärijaks. Oma poliitika õigustamiseks viitas Napoleon ajaloolistele paralleelidele(Rooma ja Karolingide impeerium). Euroopat mõjutas suuresti ka Napoleoni kontinentaalblokaadist tingitud koloniaalkaupade nappus, mis põhjustas hindade tõusu, aseainete tootmise, salakaubanduse, musta turu kujunemise ja korruptsiooni. See oli üks Napoleoni tähtsamaid reforme Euroopa jaoks, kuna ilma temata poleks sellist asja juhtunud. Napoleoni tähtsus Euroopa ajaloos oli kindlast suur, sest väga paljud reformid mõjutasid Euroopat tugevalt ja mõne mõju ulatub tänapäevani. Napoleon oli väga mõjuvõimas ning, seetõttu oli ta ka tähtis paljude riikide jaoks
Itaaliast, Illüüria ja Loode-Saksamaa. Lisaks olid mitmed riigid Prantsusmaa vasallriigid ja liitlased. Napoleon lõi Prantsusmaast sõltuva poliitilise profiili Euroopas. 20. Selgita, kuidas toimus Napoleoni langus: prantsuse-vene suhted, suure armee häving, Kutuzov, sõda Euroopas, Sada päeva. Esialgu loodi Tilsiti rahu, kus Venemaa lubas igavest sõprust Prantsusmaale. Venemaa aga siiski ei pidanud oma sõna ja astus kontinentaalblokaadist üle ja sellele pidi loomulikult järgnema sõda. Napoleon suutis kiirelt kokku ajada ligi 650 000 mehelise armee ja üle piiri Venemaale jõudis umbes 450 000. Venemaal oli vastu panna 300 000 meheline armee. Sõda kandus Venemaale ja Napoleon plaanis Vallutada Moskva, kuid venelaste armee muudkui taganes Kutuzovi juhtimisel. Pranstlasi räsisid muudkui Vene regulaarvägede ja partisanisalkadega kokkupõrked ja kui prantslased Moskvasse
Inglismaa juht Nelson saab küll surmavalt haavata,aga siiski võit on nende. Waterloo lahing-1815a toimunud lahing Prantsuse ning Briti,Hollandi ja Saksa vägede vahel.See oli Napoleoni viimaseks lahinguks.Waterloo lahing algas kui Napoleon naasis Elba saarelt ning lõppes Prantsusmaa kaotusega. Tilsiti rahu-1807a sõlmiti Napoleoni ja Aleksander I vahel.Selle rahuga tunnistas Venemaa Prantsusmaa valdusi.Vene sai Ida-Euroopa ning Pransusmaa sai Lääne- Euroopa.Venemaa pidi ka kinni pidama kontinentaalblokaadist. Metternichi süsteem-Monarhid tulid kokku Viini kongressid et arutada Euoopa kaarti.Eesmärgiks jäi absolutismi säilitamine ning rahu kindlustamine.Selleks et rahu kindlustada lähtuti põhimõtetest:restauratsioon ehk vana korra taastamine.Jõudude tasakaal,et oleks võrdsus. Reaktsioon-Vastuaktsioonid riigis toimuvatele rahutustele,revolutsioonidele.Enamasti mõeldakse selle all mässude maha surumist ja normaalse olukorra taastamist.
· 1759- 1788 a. valitses Hispaaniat Carlos III. · 1767 a. riigist pagendati jesuiidid, konfiskeeriti nende varandus, piirati inkvisitsiooni võimu, kehtestati tollid. · 1793 a. kuulutas Hispaania sõja revolutsioonilise Prantsusmaa vastu ja kaotas selle sõja. · 1795 a. sõlmiti Baseli rahuleping Prantsusmaaga. · 1796 a. sõlmiti San Ildefonso leping, ning Hispaaniast sai selle tagajärjel Prantsusmaa liitlane. · 1796- 1802, 1804- 1808 a. sõda Inglismaaga. Hispaania võttis osa kontinentaalblokaadist. · 1805 a. Trafalgari lahing, milles hävitati Hispaania ja Prantsusmaa laevastikud. · 1808- 1814 a. I kodanliku revolutsiooni ajajärk riigis. Eesmärk: välja ajada prantslased ja likvideerida feodaalkord. · 1808, 1814- 1833 a. Hispaania kuningas Fernando VII loobus troonist Napoleoni nõudmisel. · 1810 a. Napoleoni vägede invasioon Hispaaniasse. Rahvusliku vabadussõja algus Hispaanias. · 1808- 1874 a. algas kodanlike revolutsioonide ajajärk. · 1810- 1826 a
· kaotati feodaalkord ja pärisorjus, kus need veel olid Tegelikkuses nendel aladel mindi üle feodalistlikult kapitalistlikule ühiskonnale. See moderniseerumine ei toimunud mitte ainult Prantsusmaaga sõltuvates või liidetud riikides, vaid ka osades Prantsusmaa liitlasriikides (nt Preisimaa, kus kaotati pärisorjus). Kardeti alamate meelepaha ja vastuhakke. SÜNDMUSED AASTATEL 18121815 Napoleon ründas Venemaad, sest Venemaa ei pidanud kontinentaalblokaadist kinni. 1812 ründaski suure armeega Napoleon Venemaad. Vene väed pidevalt taganesid Venemaa sügavustesse. Otsustav lahing toimus Moskvas vene väed olid taandunud, lahinguväli oli lahingu lõppedes prantslaste käes, aga see lahing reaalselt jõudude vahekorda kindlaks ei määranud. Venelased suundusid lõuna poole, kuhu nende väed jäid peatuma. Napoleoni mehed saabusid tühja põlenud Moskvasse. Siis ta otsustas
Ta suri Inglismaa vangina St. Helena saarel 1821. aastal. Kontinentaalblokaad oli 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale. Lõpetati Euroopa mandri ja Briti saarte vahelised kaubandussuhted, et Suurbritannia majandust nõrgestada. See oli ettevalmistus Suurbritannia vallutamiseks. Blokaad lõpetati novembris 1814. Euroopat mõjutas suuresti ka Napoleoni kontinentaalblokaadist tingitud koloniaalkaupade nappus, mis põhjustas hindade tõusu, aseainete tootmise, salakaubanduse, musta turu kujunemise ja korruptsiooni. See oli üks Napoleoni tähtsamaid reforme Euroopa jaoks, kuna ilma temata poleks sellist asja juhtunud. Viini kongress. Euroopa kontsert Septembrist 1814 kuni juunini 1815 toimus Austria pealinnas Viinis rahvusvaheline kongress Euroopa korrastamiseks ning riiklike piiride kindlaksmääramiseks.