sündmuskohtade ja põhjuste kohta. Ankeedi neljandas küsimuses uurisin klassi omavahelist läbisaamist ning kolmandas küsimuses koolikiusamise sagedust. Küsitluse täitmine võttis aega keskmiselt 2-3 minutit. 2.3 Protseduur Küsitluse viisin läbi ajavahemikus 05.11.201209.11.2012 Tartu Tamme Gümnaasiumis 9. ja 10. klassis. Andme analüüsiks kasutasin Microsoft Excel Starter 2010. Tulemusi kirjeldasin protsentide abil. 3.Tulemused 3.1 Kontingendi kirjeldus Tabel 1. Kontigendi jaotus klasside kaupa 9. klass 10. klass (41%, 76 õpilast) (59%, 111 õpilast) Poisid Tüdrukud Poisid Tüdrukud 55% 45% 35% 65% Ankeedile vastasid 187 õpilast, kellest 81 (43%) olid poisid ja 106 (57%) olid tüdrukud. Tabelis 1 on esitatud kontigendi jaotus klasside kaupa. Joonis 1. Uuritavate vanused Uurimuses osales kokku 187 õpilast
Kaunitz- Rietberg juhtimisel kooondati riigi valitsemine Riigikantseleisse ja asutati välisministreerium. Koos keisrinnaga loodi absolutistlikult valitsetava riigi bürokraatiaaparaat. Ametnikuks pürgjateks eelistati mitteaadlike, sest nad olid töökamad.Absolutismi reforminine algas sõjaväest. Tõukejõuks olid kaotused ja ebaedu Austia pärilussõjas. Vastavalt uuele korrale pidi iga kroonimaa maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla kontigendi nekruteid. Sõjaväekohustustest olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, ametnikud ja arstid, hiljem ka kaupmehed, vabrikandid ja isegi kvalifirtseeritud manufaktuurtöölised.1770 aastal algasid valgustatud reformid, kui välja anti patent teotöö piiramiseks kohta kolmele päevale nädalas. 1781 anti välja patent alamatest, millega suuremas osas riigis kaotati pärisorjus.1785 sai see teoks ka Ungaris
· Tema juhtimisel koondati riigi valitsemine Riigikantseleisse ja sutati välisministeerium. · Koos keisrinnaga loodi absolutistlikult valitseva riigi bürokraatikaaparaat. · Ametnikuks pürgijatest eelistati mitteaadlikke, sest nad olid töökamad. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Tõukejõuks olid kaotused ja ebaedu Austria pärilussõjas. Vastavalt uuele korrale pidi iga kroonimaa maksam riigilile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla kontigendi nekruteid. Sõjaväekohustusest olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, ametnikud ja arstid, hiljem ka kaupmehed, vabrikandid ja kvalifitseeritud manufaktuuritöölised. Ülejäänud elanikkonnakihid andsid nekruteid liisuvõtmise alusel.Kõrgemate sõjaväelaste ettevalmistamiseks loodi sõjaväeakadeemia Therezianum ohvitseriks saamiseks ei piisanud enam aadellikust päritolust, vaid see oli amet, mida tuli õppida. Hiljem hakati võimetuid ja