14) keeduklas Ained: 1) 0,50 ml bensonitriili 2) 0,400 g tert-butüülalkoholi-0,51 ml 3) 10 ml etanooli ja vee segu 4) 0,5 ml konsentreeritud väävelhapet 5) heksaan 6) etüülatsetaat 7) destilleeritud vesi Katse kirjeldus: 1) 25 ml ümarkolbi lisada 0,51 ml tert-butüülakoholi 2) Veel lisada kolbi 0,50 ml bensoniriili 3) Segada reagendid kokku, nii et kogu tert-butüülalkohol lahustuks bensonitriilis 4) Kolb asetada ümarkolbi 5) Lisada tilkhaaval 10-15 mnuti jooksul 0,5 ml kontentreeritud väävelhapet-algul segu kollaka värvusega, mis muutus tasapisi oranziks 6) Eeemaldada jäävann 7) Kuumutada reaktsioonisegu 30 minutit ~50 0 C-võtta proov viaali TLC jaoks et teha kindlaks kas reaktsion toimus lõpuni.-segu värvus punkas-oranz 8) Pärast kuumutamist mitte magtnetsegajat välja lülitada-aja kokkuhoidmiseks 9) Täita keduklaas destileeritud vee ja jää seguga 1 10) Valada keeduklaasist kolbi 7-10 ml külma vett
Üldiseks tunnuseks varsal on krambid, suutmatus seista, orienteerumishäired . Närvisüsteemi haigusteks varsal võivad olla ka meningiit, viiruslik entsefaliit, ajutrauma, näonärvide halvatus, seljaaju trauma, nakkushaigus teetanus. Pildil on kujutatud ajuturset. Neerude töö6 Lootepuhune kusi koguneb allantoisi vedelikku.Vastsündinu eritab kust ca 150 ml/kg päevas, mis on palju suurem kui võrreldavad suurused täiskasvanul hobusel. Samal ajal on kusi vähem kontentreeritud kui täiskasvanutel.Kuna neerud on veel arenguetapis, tuleks keemiliste ravimitega ettevaatlik olla, seda sellepärast, et neerud ei ole võimelised väljutama toksiine ja ravimite jääke . Väga tähtis on jälgida esimest urineerimist, et aru saada, kas kuseteed töötavad normaalselt. Täkkvarssadel on rohkem probleeme kusiti arengul ja läbivusel ning seda tuleb kontrollida. Täkkvarss kuseb esimest korda 5. elutunnil, märavarss aga 10-11. elutunnil.
Kui kiud saabub korruskaabeldamiseks, terve avalik kaabelduse hierarhiline põhimõte muutub. Kaabeldus peab arenema selliseks, et iga töökoht on kaabeldatud optilise kiuga kontertreeritult ühelt või mõnest punktist (joonis 6.7). Sel puhul aktiivseid seadmeid on ainult nendes punktides. Korrustel on kiuharundeid, mis sisaldavad kiudude jätke, kuid mitte aktiivseid seadmeid. Krruse- tõusukaablite piirjoon hämardub. See on juba kasutuses 2001.a valminud standardis. Kontentreeritud optiline kaabeldus ei sobi kõikidele kinnistu tüüpidele. Kaabeldus tehakse pideva,ilma jätkudeta kaablitega, sel juhul kaabli pikkus ei tohi 90m ületada. Kui korrusteharundis kasutatakse jätke või ristühendust, siis võib kaabeldus ulatuda 900m-ni, kust korrustekaabelduse osa on alla 90m. Kontsertreeritud optilises kaabelduses kasutatakse 62,5/125 nm (GK) või 50/125 nm (GI) mitmelaine kiude. Kontsertreeritud optiline kaabeldus olgu projekteeritud nii
annaabi.ee 
