Huvitus ja sümpaatilisus võib osutuda võimatuks kombinatsiooniks mõnede kunstiteoste puhul! Sümpaatilisus nõuab võta teost nagu ta on, tuleb alistuda teoses esitatud eesmärkidele. Teos nõuab huvist lähtuvalt lugemist. 5. Selgitage E-hoiaku ja E-suhtumise erinevust. E-hoiak on midagi sellist, mida me ,,võtame sisse" see on meie endi teha, nö tehnika küsimus. E-hoiak pole tunne ega emotsioon, vaid pigem tähelepanuviis või objekti kontemplatsiooni viis. E-hoiak on ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpaatiline tähelepanu (Stolnitz) E-suhtumine on tihedalt seotud toiduhankimisest vabaks jääva aja tekkimisega. Mida rohkem on inimesel vaba aega, seda rohkem rolli mängib esteetiline suhtlusviis. E- suhtumine haarab endasse inimese loomingulist tegevust maailma suhtes, see on ka kunsti loomise võime ning indiviidi subjektiiv-esteetiline teadvus (tema projektsioon maailma suhtes). 6
Tahad lugeda romaani E- hoiakust lähtuvalt, ent ei saa! Sümpaatilisuse tingimus nõuab alistumist teoses esitatud eesmärkideleja see võib (nt protestiromaani puhul) tähendada huvist lähtuvat lugemist(Carroll1999). 12. Kuidas mõistab Rowe E-hoiakut? "Esteetiline hoiak ei ole tunne ega emotsioon (kuigi ta võib mõlemat esile kutsuda), vaid pigem tähelepanuviis või nähtud, kuuldud või vähemal määral kombatud objekti kontemplatsiooni viis." 13. Esitage vähemalt kolm mitte-esteetilise vaatamise põhjendust Rowe järgi! Eeldab lisalugemist: Rowe, M. W. 1998. Kunsti definitsioon. Akadeemia, 8, 1672-1691. 14. Milliseid tähelepanu tüüpe eristab Rowe? Eeldab lisalugemist: Rowe, M. W. 1998. Kunsti definitsioon. Akadeemia, 8, 1672-1691. 5. loeng: Esteetiline hoiak II 1. Milles seisneb E-hoiaku hoiaku-sisene õigustamine? E-hoiaku sisene õigustamine: Sellisel puhul ei huvita meid muud hoiakud peale E-hoiaku.
ülejäänud asjassepuutuvate uskumustega. Kas tehissüsteemid, nt arvutid, võivad omada ja omandada teadmisi? ... Kui arenenud maailm ehitab teadmistepõhiseid ühiskondi, siis peab selle vundament eriti kindel olema. Praktiline filosoofia hõlmab neid filosoofilisi küsimusi, mis on seotud inimeste tegevusega. Sõna praxis tähendab kreeka keeles tegutsemist. Aristotelesest alates tuntakse kolme inimese põhitegevust: theoria, praxis ja poiesis. Theoria seostub mõtiskluse, sisekaemuse, kontemplatsiooni, tõe äranägemisega seesmise vaatluse teel; teoreetilise tegevuse eesmärk on selles tegevuses endas, sellelt ei oodata rakenduslikke väljundeid. Poiesis on millegi valmistamine, seotud techne, s.o tehnika ja tehnoloogiaga, samuti millegi varjatusest esiletoomisega, nt käe treenimine kirjutusoskuse tarvis. Sedalaadi tegevus omab tegevusprotsessist lahutatavaid tulemusi ja tegevust ennast hinnatakse tulemuse, produkti (nt käsitöö kui protsessi ja produkti) järgi
annaabi.ee 
