,,Uuenev alusharidus" Eva Hujala Sain teada · Pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks. · Õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. · Õppimispedagoogika põhimõteteks on: 1) lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija 2)isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö 3)õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja · Õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina. · nähtava ja nähtamatu pedagoogika mõisted
Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsema; õppimispedagoogika põhimõteteks on esiteks lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija, teiseks isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö ja kolmandaks õpetaja
(mõjukas käsitlus 1990test alates) - Erinevate ebavõrdsusvormide ühendumine -> rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks ebavõrdsuse ilminguteks (nt maj.positsioon + sugu, rahvus, vanus, seksuaalne orientatsioon, erivajadused, rass, jne; nende kombineerumine - midagi muud kui ‘üksikelementide summa’ – seega võimalikud ‘lahendused’ erinevad) - Rõhutab vajadust ebavõrdsuse kontekstuaalseks käsitluseks, kaasaegse sotsiaalse ja kultuuriline mitmekesisuse arvestamist (kriitika üldistustele nagu ‘töölisklass’, ‘naised’ jms) - Kvalitatiivne lähenemine, individuaalsete kogemuste, biograafiate süvitsi käsitlemine Sotsiaalne tõrjutus - SOTSIAALNE TÕRJUTUS Viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda - ühiskonna enamusega võrreldes piiratud tingimused (nt kodutus,
Intersektsionaalsus - mõjukas käsitlus alates 1990test Erinevate ebavõrdsusvormide ühendumine rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks ebavõrdsuse ilminguteks (nt maj.positsioon + sugu, rahvus, vanus, seksuaalne orientatsioon, erivajadused, rass, jne; nende kombineerumine - midagi muud kui ‘üksikelementide summa’ – seega võimalikud ‘lahendused’ erinevad) Rõhutab vajadust ebavõrdsuse kontekstuaalseks käsitluseks, kaasaegse sotsiaalse ja kultuuriline mitmekesisuse arvestamist (kriitika üldistustele nagu ‘töölisklass’, ‘naised’ jms) Kvalitatiivne lähenemine, individuaalsete kogemuste, biograafiate süvitsi käsitlemine SOTSIAALNE TÕRJUTUS - protsess, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda ühiskonna enamusega võrreldes piiratud tingimused (nt kodutus, (maa)elupiirkonna
annaabi.ee 
