Süntaks uurib ennekõike kontekstivabu lauseid (mis sobivad paljudesse kontekstidesse, mõistetavad ka kontekstist lahus). Kontekstisidus lause: elliptiline, sõnajärg mitteneutraalne, tekstipartiklid jne. Tekstianalüüs, vestlusanalüüs. Grammatilised ja ebagrammatilised laused. Vrd: 1. Ma tahaksin taotleda õppelaenu 2. *Ma tahaksin taotleda õppelaen 3. Kas te ütleksite, kuidas saab õppelaenu? 4. ?Õppelaenu kas ütleksite te saab kuidas? 5. ?Õppelaenu kuidas? Kontekstisidusus või ebagrammatilisus? Kas leidub kontekst, kus on normaalne? Mis on kriteerium: intuitsioon või kasutusjuhud? (see näitus tuleb korduma aastast aastasse; turistide saun lahkus ära; osad inimesed usuvad nõidust; Ei ühtki süstalt.) Grammatilisus käsitletavas suhtes, nt. partitsiip eesatribuudina, mitte järelatribuudina väsinud külaline, aga ?külaline väsinud. Semantiline või süntaktiline vastuvõetavus? 1. Mootor käib mürinal 2. Poiss käib koolis 3.
struktuur. 27. Tähenduse ebamäärasuse probleem. Sõnade tähendused on seotud nii keelelise kui ka keelevälise kontekstiga, olles sel põhjusel ebakindlad. Igapäevases suhtlemises ei ole suureks probleemiks sõnade mitmetähenduslikkus. Nn analüütilise filosoofia esindajate katsed (20. sajandi 20. aastatel) rekonstrueerida täpne ja ühetähenduslik keel ei leia tänapäeval enam positiivset vastukaja. Ebamäärasus esineb sõnavaras kolmel kujul: Kontekstisidusus. Semantiliselt kontekstisidusad on kõik mitmetähenduslikud sõnad, sest vaid konteksti toel saab vastuvõtja aru, missugust tähendusvarianti konkreetsel juhul silmas peetakse. Ka deiktilised sõnad (pronoomenid, proadverbid) vajavad kas keelelist või keelevälist konteksti, et täita nende poolt vabaks jäetud semantilised tühikud, nt sellised sõnad nagu mina, täna, siin saavad oma konkreetse tähenduse kontekstist. Kontekstisidusus on omane ka
• Nt. naisteadlane:
annaabi.ee 
