see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks, kuni koostatakse konteinerite plokkrong või lähetatakse teele rong, mis veab oma koosseisus ka konteinerite vaguneid. Kui laev on jõudnud sihtsadamasse või rong on sihtjaamas, laaditakse konteiner maha ja virnastatakse seniks, kuni vedaja toimetab selle kliendile. 2. Millisel juhul on õigustatud konteinerite vedu Kaug-Ida sadamatest Euroopasse raudteetranspordiga? Kontinentidevahelisi konteinervedusid tehakse ka raudteel. Nii on oluline koht Kaug-Ida TSR- (Trans Siberian Railways) liikluses konteinerveol. Kaup kulgeb Jaapanist, Koreast, Singapurist või Taivanist läbi Vladivostoki ja Nahhodka sadamate Moskva kaudu Skandinaaviasse, Baltimaadesse või Kesk-Euroopasse. Veoaeg Trans-Siberi marsruudil kestab 15–18 päeva. Juhul, kui kaubaga on kiirem. Meretranspordiga läheks kauem. Kui kaup tuleb viia kohta, mis asub raudtee jaama juures. 3
Lm08 Kontaktandmed Abemi Laoteenused OÜ Paemurru 6A 74114 Maardu Tallinn Üldtelefon: 6379 479 Faks: 6220 132 E-post: [email protected] Veebileht: http://www.abemi.ee Pealkiri 2: AS Schenker Pealkiri 3: Üldinfo Illustratsioon 3: pilt AS Schenker pakub regulaarseid veo-, erinevaid lao-, tollimis-, laialiveo teenuseid, lennu- ja konteinervedusid ning Eestisiseseid vedusid. Ettevõtte büroo- ja terminalipinnad asuvad logistiliselt soodsas kohas Tartu maantee ääres, Tallinna lennuvälja läheduses. Harukontorid asuvad Tartus, Jõhvis ning Pärnus. AS Schenker on Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (EEA) liige ning juhindub äritegevuses EEA üldtingimustest, mis on omakorda kooskõlas Põhjamaade Ekspedeerijate Liidu üldiste tingimustega. Karmen Lillepõld
Alternatiivide otsimine õhukaubavedudele Globaalsed tarneketid õhukaubavedude laieneva kasutamisega on jõudnud kriitilisse punkti, kus õhutranspordi eelised (suurem kiirus, kaubavarudega seotud käibevahendite vähenemine, väiksemad ladustamiskulud, suurem paindlikkus) ei kompenseeri enam selle kasutamisest tulenevat suuremate veokulude kokkuhoidu. Alternatiivina õhutranspordile nähakse eelkõige ekspressautotransporti ja konteinervedusid suurematel veokaugustel. KIRJANDUS 1. Christopher, M., 1998. Logistics and Supply Chain Management. Strategies for Reducing Cost and Improving Service. 2 th ed. Financial Times. Prentice Hall 2. Coyle, J.J. Bardi, E.J. Langley, Jr. C.J.,1996. The Management of Business Logistics. 6 th ed. West Publishing Company 3. Kabral, H.A. 1996. Tootmiskorraldus. Tallinn, Tallinna Tehnikaülikool 4. Leenders, M.R., Fearon, H.E., 1989. England W.B. Purchasing and Materials Management.
Arendati uusi taara- ja pakkeüksuste süsteeme, ehitati esimesed poolautomatiseeritud laokompleksid. Võeti kasutusele pakkimismoodulid ja standarditi kaubaalused. 1970. aastate algul hakkas arenema konteinerlogistika ja alustati mandritevahelisi konteinervedusid. Aastatel 1980–1995 oli logistika arengus määravaks ideeks ettevõtte ja selle partnerite Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR logistikatoimingute lõimimine ühtsesse tarneahelasse. Hakati rääkima vajadusest teha tarneahelas
annaabi.ee 
