vooluringis. - Sellest tulenevalt kasutatakse neid kas voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Reostaat • on peamiselt tugevvoolutehnikas kasutatav muuttakisti, mille takistus on sujuvalt või astmeliselt muudetav. • Reostaat koosneb takisti(te)st ja liugurist. Takistid on tavaliselt takistustraadist, mis on mähitud rõngakujulisele või sirgele isoleermaterjalist alusele. Liugurit saab liigutada mööda takistustraadi keerde või kontaktpindu, mis on ühendatud keerdudest tehtud harunditega (haruühenduste ehk väljavõtetega). Esimesel juhul muutub takistus sujuvalt, teisel astmeliselt (ka sel juhul ilma katkestuseta). Takisti, reostaat Voolutugevust saab vooluringis muuta kahel viisil: pinge või takistuse kaudu. Vooluringi voolutugevuse muutmiseks kasutatakse takisteid ja reostaate. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus
paremini sagedusel 2.8Ghz. Socket 940 on põhimõtteliselt sama, aga kasutab DDR2 vahemälu ja protsessor on 64 bitine. Socket T LGA 775 ehk Socket T on emaplaadil olev protsessoripesa, mis on mõeldud Inteli protsessoritele. LGA (Land Grid Array, 'pinnavõremaatriks') on protsessori kinnitustüüp. Erinevalt oma eelkäijast Socket 478-st ja teistest varasematest protessoripesadest, millel olid pesas augud, on tal 775 nõela, mis puudutavad protsessori allküljel olevaid kontaktpindu. Nõelte tipud on tömbid ja kullatud, tagades parema elektrijuhtivuse ja võimaldades seeläbi kasutada kõrgemat töösagedust. Intel võttis LGA 775 kasutusele sellepärast, et see võimaldas esisiini jõudlust tõsta kuni 1600 operatsioonini sekundis. LGA 775 toetab esisiini kiirusi 533, 800, 1066, 1333 ja 1600 operatsiooni sekundis. Teine oluline muudatus seisnes selles, et enne olid nõelad keskprotsessori küljes, nüüd on nad emaplaadi küljes
43. lõdvenemist; 44. 2. Pinnakatted ja pinnatöötlused, mis suurendavad hõõrdumist keermesliites ning suurendavad hõõrdumist keermesliites ning selle elementide ja kinnitatavate detailide 45. pindade vahel. 27. Nimetada tänapäeval enamkasutatavad keermesliidete lukustamise meetodid. 46. 1. Hõõrdejõudude suurendamine liite detailide kontaktpindadel keermepaaris, poldi pea tugipinnal ja mutri aluspinnal selleks deformeeritakse kontaktpindu elastselt või plastselt; 47. 2. Piiraja kasutamine, mis takistab liite detailide suhtelist pöördumist; 48. 3. Keermeliimi (laki) kasutamine keermepaaris. 28. Mis asjaolud põhjustavad keermesliite tõrkumist? 1) Keermses liide lõdveneb tsüklilistel koormustel 2) Keermesliite mõni element deformeerub või puruneb 29. Tuua näiteid keermesliidete elementide kahjustustest ja nende kahjustuste põhjustest (sisepinged)? 30
Reversiivkoormus - sümmeetriline tsükkel (0 joonest mõlemale poole võrdsele kaugusele) Tuikav koormus -ühepoole tsükkel ( 0 joonest ainult üles ( alla)) Pulsatsioonkoormus -üldtsükkel (0 joonest ainult üles (alla), olles kogu aeg 0 joonest kõrgemal (madalamal)) Tsükklid on kõik sinusoidi kujulised. Koormustsükkel mingi standartse koormusega tehtud teatud tsüklite arv 5.Koormustsüklite graafiline esitamine. 6.Kuidas määratakse (arvutatakse) deformatsioone, kontaktpindu ja pingeid? Deformatsiooni (keha kuju ja ruumala muutust) iseloomustatakse keha joonte pikkuste ja joontevaheliste nurkade muutustega. Joonmuude (joone pikkuse suhteline muut) x = dx/dx; y = dy/dy ; z = dz/dz, kus indeks x näitab joone esialgset sihti ja elementaarpikkuse dx muut dx on pikenemisel positiivne ja lühenemisel negatiivne. Nurkmuude xu ux = |x -u|, kus nurga haarasi näitavad indeksid on vahetatavad. Kontaktpingeid ja kontakpindade suurusi arvutatakse elastsusteooria alusel