pakkuda midagi vastukaaluks. KKMi on seni võrdlemisi vähe tuntud ja seda on vähe rakendatud. On raske öelda, miks see nõnda on. Kuna Johanson on türkoloog, siis kasutas ta mudeli sõnastamisel türgi keele kontaktide näiteid, kuid sellegipoolest on KKM sõnastatud üldteoreetiliselt ja ka mitte- türkoloogile piisavalt läbipaistvalt. Seni on KKMi kasutatud enamasti türgi keelte kontaktide kirjeldamiseks. KKMi kõige uuem põhjalik analüüs teiste kontaktlingvistika mudelite kontekstis on samuti pärit türgi keele kontaktidega tegeleva keeleteadlase sulest. Eestis on seda mudelit rakendanud siinkirjutaja. KKMi suur väärtus on selge ja mitte ülearu keerukas terminoloogia. Samasse mudelisse on koondatud nii sotsiolingvistilised kui ka puhtkeelelised aspektid. Mudel koondab ühe katuse alla erinevaid nähtusi, mida tavaliselt nimetatakse koodivahetuseks, laenamiseks, ülekandeks, tõlkelaenuks, konvergentsiks jne.
suhtlus, saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale kommutatsioon- teoreetiline asendusoperatsioon komparatiivne e. võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Selle isaks peetakse üldiselt sakslast Franz Boppi. komplementaarsus e. täiendavussuhe- vastandussuhe, kus alternatiivid teineteist välistavad (poiss tüdruk). konjutsioonid- lauseid või lauseosi siduvad sõnad konstituentide analüüs- moodustajate analüüs kontaktlingvistika- sõnade ühest keelest teise laenamise uurimine kontrastiivne keeleuurimine- selle lähteideeks on, et keeli saab võrrelda ka ainult struktuuriti. Siis pole tähtis, kas tegemist on sugulaskeeltega või mitte. kontseptualistlik tähendusteooria- selle järgi on tähendus seesmine kujutluspilt, mille sünnitab keelekasutajas kõnealune keeleelement ja mis mingil viisil iseloomustab kõiki antud märgi referente konventsionaalsed normid e. konventsionaalsed süntagmad- sõnad esinevad oma
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust