gaasi või vedeliku toimel(nt torustikes). 4)Bioloogiline mehhanism on kahesugune a) mikroorganismid toodavad ühendeid(happeid), mille toimel metall korrodeerub(nt. väävlibakterid vajavad elutegevuseks väävli ioone) b) elusorganismid tarvitavad elutegevuseks materjale, millel nad elavad(nt. puus elavad seened). Tüüpilised korrosioonikahjustuste ilmingud on ühtlane korrosioon, laiguline korrosioon, pisteline korrosioon, piirpinna korrosioon, pilukorrosioon, hõõrdekorrosioon, kontaktikorrosioon, kihtkorrosioon, kihtide vaheline korrosioon, kristallide vaheline korrosioon, kristallide sisene korrosioon, väsimuskorrosioon. . Kontaktkorrosioon toimub elektrokeemilise kemismi järgi kui kontaktis on 2 metalli või metallisulamid. Nendes kohtades moodustub galvaaniline baas, milles negatiivsema potentsiaaliga metall või tema sulam on anoodiks, see tähendab hävib positiivse potentsiaaliga metall katoodiks, mille pinnalt eraldub enam vesinik.
vedeliku toimel(nt torustikes). 4)Bioloogiline mehhanism on kahesugune a) mikroorganismid toodavad ühendeid(happeid), mille toimel metall korrodeerub(nt. väävlibakterid vajavad elutegevuseks väävli ioone) b) elusorganismid tarvitavad elutgevuseks materjale, millel nad elavad(nt. puus elavad seened). Tüüpilised korrosioonikahjustuste ilmingud on ühtlane korrosioon, laiguline korrosioon, pisteline korrosioon, piirpinna korrosioon, pilukorrosioon, hõõrdekorrosioon,kontaktikorrosioon, kihtkorrosioon, kihtide vaheline korrosioon, kristallide vaheline korrosioon, kristallide sisene korrosioon, väsimuskorrosioon. Kontaktkorrosioon toimub elektrokeemilise kemismi järgi kui kontaktis on 2 metalli või metallisulamid. Nendes kohtades moodustub galvaaniline baas, milles negatiivsema potentsiaaliga metall või tema sulam on anoodiks, see tähendab hävib positiivse potentsiaaliga metall katoodiks, mille pinnalt eraldub enam vesinik.
(veesüsteemides mittekvaliteetse keevitamisel); e)pilukorrosioon kui metallide pinnad on mustad, siis on see üks korrosiooni kiirendav põhjus. Metallide pinnad, mida ei saa värvida ega kanda peale kaitsvaid materjale, tuleb hoida puhtad. Või siis 2 keha, mille vahel on väike pilu ja selle vahele läheb elektrolüüdi lahus; f)hõõrdekorrosioon metallide pinnad liiguvad üksteise suhtes. See detail, mille potentsiaal on negatiivsem, hävib; g)kontaktikorrosioon; e)kihtkorrosioon detaili pinnalt tuleb mingi aine lahti ja iseloomulik on see sulamitele, nt messingid ja nende sulamitest üks sulami komponent reaeerib, korrodeerub ja korrodeerub see, mis on anoodiks: f)praod iseloomulik detailidele, mis töötavad mehaanilise koormuse all ja on ühesuunaline koormus ning seal on selline olukord, kui lisaks detailid on ka kaetud, võivad praod olla värvikihi all ning sellistel juhtudel tuleb selliseid konstruktsiooniosasid
annaabi.ee 
