group." Tegelik ja illusoorne väike grupp Grupinormid, grupikuuluvus kui väärtus Sotsiomeetriline test Liider väikeses grupis Grupi mõjutamine liidri kaudu Ameerika psühholoog, kes on ajalukku läinud 2 mõiste sissetoomisega: väike grupp ja sotsiomeetria. Moreno väidab, et me kõik jaguneme siin maailmas mingisugusteks väiksemateks rühmitusteks. Inimene otsib kontakse ja üritab need püsivalt üles ehitada. Püsivalt suhtlev ja omavahel suhtes olev grupp, millel on oma hoiakud, väärtused ja suhtumised, ning selles grupis on väljakujunenud oma hieraarhia. Nt mingi seltkond käib kohvi joomas (väike grupp). Väike grupp on inimese jaoks tähtis aga samas mitte silmnähtav asi. Moreno ja tema järgijad: väike grupp toodab grupinorme ja grupis ei saa olla vastakaid arvamusi, sest siis on raske koos olla
eriti aga maksarakud, neerukoe rakud, soolerakud, spdame ja skeletilihaskoe rakud. Parakriinne - autokriinne – Signaalmolekul toimib lokaalselt, signal mõjub lähisrakkudele (signaalrakk toodab signaalmolekulit, mis mõjub märkrakkule) . NÄITED: glükagooni toime insuliini produktsioonile pankrease Langerhansi saarte beta rakkudes. Vererakkude poolt toodetud ainete mõju teistele vererakkudele põletiku ja immuunreaktsioonides. Neuraalne – rakkudevahelise kontakse suhtluse 1 kõige tuntumaid vorme. Toimub neuronite ja märkrakkude vahel. Signaaliks on neurotransmitterid (atsetüülkoliin, GABA, dopamiin jne), mis toodetakse ja väljutatakse neuronitest sünapsites. Sünapsid on spetsiifilised seosed rakkude vahel. Kontaktne – esineb rakkude vahel kudedes, eriti tähtis arengus. Otsene kontakt. NÄITED: Rebukoti vereloomes on vererakkude ja stroomarakkude kontakt signaaliks erütrotsüütide diferentseerumisele
sajandi vallutust kui vabadusvõitlust. Käibele läks termin "Muistne Vabadusvõitlus." Eesti Wabariigis kinnistub Hans Kruusi "Eesti ajaloo" raamatus termin "Eesti keskaeg." Nõukogude perioodil käsitleti "Eesti keskaega" "feodalismi" perioodina, mida käsitleti poliitilise killustatuse ja klassivõitluse võtmes. Eesti taasiseseisvumisel ajaloo periodiseering taastus. Viimasel kümnekonnal aastal nähakse perioodi positiivses valguses. Toonitakse põlisrahva vallutuseelseid kontakse ülemerenaabritega ja ristiusu varaseid mõjutusi, milles nähakse tänase Euroopa identiteedi ajaloolisi märke. 2. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Allikate tõus toimus umbes aastal 1500, kui allikaid oli olemas rohkem kui varem. Peale kirjalike allikate on olulised ka mitte kirjalikud allikad: kunst, mündid (Näitavad midagi majanduse kohta, millega tegelevad numismaatikud), mütoloogia, arheoloogilised leiud.
annaabi.ee 
