Tarbimisharjumused on tarbijate kalduvus rahuldada oma vajadusi, kasutades selleks just niisuguseid kaupu ja teenuseid ning niisugusel määral, nagu sellega ollakse pikema aja jooksul harjutud. Tarbija ostukäitumine Tarbija eelistused on tarbija majanduslik, psühholoogiline, sotsiaalne, kultuuriline, esteetiline, etniline ja religioosne eelsättumus pakutavate hüviste suhtes, millest oleneb, kas ta kaldub neid ostma või mitte. Tarbimine e konsumeerimine on tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste kasutamises inimeste vajaduste rahuldamiseks Tarbija käitumine on tarbija poolt tehtavad otsused ja nende järgi talitlemine. Tarbija valik on tarbija otsustus, mida paljude võimalike pakutavate ja vajadusi rahuldavate hüviste seast valida. Tarbija tegelik valik määrab ära tegeliku tarbimisnõudluse mahu ning suunad. Ratsionaalselt käituv tarbija
koosseisu. 2. Subsidiaarsuse põhimõte – tuleb kohaldamisele siis, kui primaarnorm ei kohaldu. See hõlmamine toimub õigushüvede kaudu. Teod peavad olema ühe õigushüve kaitse all. Formaalne subsidiaarsus: KarS §143 Vägistamine, Seadus ütleb, et kui juhul kui esinevad selles teos sellised tunnused, kuid puuduvad vägistamise koosseisus olevad vägivalla kasutamine. Materiaalne subsidiaarsus - tuleb tõlgendada normi. 3. Konsumeerimine – põhidelikt kui raskem tarvitab ära vähemas ebaõiguses avalduva ning seejärel kaasdelikti... Riigikohtu lahend: 3-1-1-92-07. (seal on nii konsumeerimise kui subsidiaarsuse näide). Nt kui tapetakse inimene, siis paratamatult rikutakse ka isiku riided või kriimustatakse need aga on väiksemad teo ebaõigluslikust ning tapmine juba hõlmab seda. Kahju võib aga välja ikka nõuda teo väiksema ebaõigluse eest.
See on reaalkonkurents (tegu on mitu ), kuna ta ei mahu ideaalkonkurentsi alla (teo mitu, aga karistus on üks). Seaduse konkurents tuleneb seadusest (mitte isik tekitab, vaid seadus) ehk seaduste vahel. On spetsiaalne (on 1 norm, nt kelmuse üldkoosseis, aga erinormid on nt soodustuskelmus) või subsidaarne (§ 143 j § 141 ehk primaarkoosseis § 141, mis hõlmab ka § 143 ehk sellega teoga lähedased teod). Seaduse konkurentsist nimetatud konsumeerimine ehk põhideliktiga hõlmatakse eel ja järelteod, mis ei ole üldse süütegudena hinnatavad või nad on küll seadusevastased, kuid see põhidelikt hõlmab selle ebaõiguse. Kui tegu on sellega (tegude hõlmisega), siis karistatakse ainult põhidelikti eest. Üks tegu võib muuta teiseks süüteoks (ideaalkonkurentsist alt reaalkonkurentsi alla). Kui tegu on ideaalkogumiga (üks tegu ja mitu koosseisu või üks tegu ja mitu erinevaid tagajärgi),