Tegelikuses on nii, et juhatus ei puutu kokku igapäevaselt probleemidega nagu seda teeb töötaja, seega neil puudub täpne ülevaade probleemist ja olukorrast. Tavaliselt ei võeta kuulda töötajate nõu. Humanistide seisukohalt on ülioluline võtta kuulda oma töötajaid ja arvestada nende huvide ja nõuannetega. Enamus firmasi käitub ristivastupidi ja kasutab pigem erinevaid preemiaid ja üritusi, et hoida töötajaid rahulolevana (McGregor 1957). Samuti ei konsulteerita töötajatega enne suurte otsuste vastuvõtmist kuigi need otsused mõjutavad just nende töötajate tööd ja rahulolu. Selle vastu aitaks see kui juhatus võtaks siiski kuulda just nimelt töötajate arvamust, mis nende arvates mõjuks ettevõttele ja nendele endile hästi, selle asemel et suruda peale erinevaid otsuseid ilma töötajatega konsulteerimata. Samuti aitaks selline lähenemine töölistel tunda, et nad on kaasatud organisatsiooni juhtimisprotsessi
Nähtus, mis anglo-ameerika kultuuriruumis viis pildiraamatute üleproduktsioonini 1970ndatel ja 1980ndatel, jõudis Eestisse taasiseseisvumisajal: suurte rahvusvaheliste kirjastuste teke võimaldas trükkida ühele jooksvale pildipoognale erinevates keeltes teksti. See annab võimaluse hoida trükikulud väga madalal, kuid avab tee halbadele/toimetamata tõlgetele või läheb muganduste tõttu kaotsi algne mõte, sest originaalautori ega -kunstnikuga tehtavate muudatuste üle ei konsulteerita. (Hunt 1995: 311). Erandlik pole sellisel juhul ka pildi ja teksti vastuolu, tekst ise aga võib olla keeleliselt rohkem kui küsitava väärtusega. Kuigi laste kunstitaju arendamiseks tuleks neile pakkuda ka kaasaegset sümbolistlikku ja stiliseeritud illustratsiooni, meeldivad lastele siiski kirevad, värvirikkad ja detailirohked pildid (Müürsepp 1996: 8). Tsiteerides raamatukujundajat ja kirjanikku Asko Künnapit: ,,Lastele meeldib realism ja detailirohkus. Stiliseeritus ja visandlikkus,
seadusloome protsessi (nii formaalselt kui mitteformaalselt); EP tegevusel on märkimisväärne mõju seadusloomeprotsessi tulemustele. EP nõrkused: 1) EP-l pole täielikku seadusandlikku võimu- neil ei ole nö “viimase sõna” õigust. 2)olgugi, et EP tavaliselt üritab oma arvamuse kujundada nii kiiresti kui võimalik, et kindlustada see, et nad oleksid kaasatud aruteludesse juba varajastes etappides, võtab Nõukogu tavaliselt enne EP arvamust juba eelotsuse vastu. 3)EP-ga ei konsulteerita kõikides Nõukogu seadusandlust puudutavates küsimustes. 4)EP-ga ei pea konsulteerima Komisjoni seadusandluse küsimustes. Parlament ja EL eelarve: 1)õigus teha ettepanekuid muudatusteks kohustuslike kulude puhul (nt põllumajandus) 2)õigus teha ettepanekuid mittekohustuslike kulude täiendusteks (enamik kulud, mis ei ole seotud põllumajandusega) 3)EP-l on õigus lükata eelarve mustand tagasi ja paluda uus teha, kui seda toetab 2/3 EP-st EP ja järelvalve teiste institutsioonide üle:
annaabi.ee 
