mittekonstitutsioonilist akti kehtetuks, vaid piirduvad vastava akti PS-vastaseks tunnistamisega, pärast mida ei saa akti enam rakendada. Seaduse tunnistab kehtetuks parlament. Väidetakse, et sellega leevendataksekonflikti KK-te ja parlamendi vahel. Eesti kasutab teist varianti Riigikohus tunnistab ise seaduse kehtetuks. Eristatakse veel konsultatiivset ja kohhustavat kontrolli: a) konsultatiivne kontroll tulemus ei ole akti vastuvõtjale kohustuslik. Eestis konsultatiivse kontrolli liikidest vaid üks kasutusel: PS-likkuse järelvalve (Kohtumenetluse järelvalve seadus §70) lubab Riigikogul küsida seoses EL-i õiguse seaduse rakendamiseks vajalike seaduste vastuvõtmisel PS-e tõlgendamist. Konstitutsioonikohtute toimeaeg KK-te otsuste ajalise toime järgi ex tunc ja ex nunc toime eristamine. a) Ex tunc toime tähendab seda, et PS-e vastane seadus tunnistatakse kehtetuks kehtim ahakkamisest peale. Lõpule viidud kujul tähendaks ex tunc toime seda, et peab
välisministreist, arutab erinevaid küsimusi ning üldiselt koordineerib teiste ministrite kõigi liikmesriikide esindajad. Ministrite nõukogul on 2 peamist rolli : I) roll on olla seaduseelnõude lõppotsustajaks väljakuulutajaks, väljendades liikmesriikide tahet. Ministrite Nõukogu presidendiks on 6 kuu kaupa ta on peamiseks otsuste ja seaduste ettevalmistamise organiks Euroopa Liidus. Otsuste tegemine toimub sealjuures seadusandliku protseduuri ja konsultatiivse protseduuri kaudu, kusjuures enamasti on vaja otsuste tegemiseks kvalifitseeritud enamust. Ühehäälsuse nõuet rakendatakse suurt poliitilist tähtsust omavates valdkondades nagu kultuur ja maksuküsimused. Igale EL-i riigile antud häälte arv sõltub riigi suurusest. 2) roll Ministrite Nõukogu on vastutav valitsustevahelise koostöö eest tulenevalt Maastrichti lepingu II ja III samba ülesannetest. Neis valdkondades, st välis- ja julgeolekupoliitikas ning justiits- ja
välislepingud, riigieelarve, maksud). Erandiks selles suhtes on Sveits, kus fakultatiivsele referendumile võib panna iga föderaalseaduse ja määruse. /Referendumi tulemuste kohustuslikkuse järgi jagunevad referendumid kohustavateks ja soovituslikeks. Kohustavate referendumite tulemus on riigivõimule kohustuslik (Eestis on kohustava referendumi vasteks rahvahääletus mida reguleerib rahvahääletuse seadus). Konsultatiivse ehk soovitusliku referendumi käigus selgitatakse rahva arvamus, kuid selle tulemus pole võimudele siduv Konstitutsioonilise referendumiga muudetakse konstitutsiooni või võetakse vastu konstitutsioon. Tühistava referendumiga puhul tühistatakse mingi seadus. Sellist referendumit nimetatakse ka rahva vetoks. Ratifitseerival referendumil toimub seaduse vastuvõtmine. Tühistav ja ratifitseeriv referendum on olemuselt kohustava referendumi alamliigid.
valimisõigus, kahekojalise parlamendi korral alamkoja valimistel. Osavõtuõigus kohalikust referendumist on nendel, kellel on aktiivne valimisõigus kohaliku omavalitsuse esindusorgani valimisel. Referendumeid võib jagada konsultatiivseteks ja ratifitseerivateks -- esimese tulemus ei ole riigiorganitele siduv, teise tulemus on. Eesti tingimustes on ratifitseerivaks referendumiks rahvahääletus, konsultatiivseks rahvaküsitlus. Konsultatiivse referendumi või rahvaküsitlusega selgitatakse välja üksnes rahva arvamus ja on riigivõimu otsustada, kas sellega arvestada või mitte. Referendumeid jagatakse veel fakultatiivseteks ja kohustuslikeks. Fakultatiivse referendumi määramine 31 (korraldamine) sõltub selle organi äranägemisest, kes tahab mingit küsimust referendumil otsustada.
annaabi.ee 
