a. ja kolmas 1795.a. Poola jagamine. 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai direktoorium ehk valitsus, seadusandlikku võimu teostas ikka Seadusandlik Korpus. 1797.a. sõlmisid koalitsioonimaad Prantsusmaaga Campoformio rahu. 1799.a. 9.novembril toimus riigipööre Napoleoni juhtimisel, mis lõpetas Prantsuse revolutsiooni. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, algas konsulaadiajastu. Revolutsiooni ajal toimusid mitmed uuendused: · uus ajaarvamine - revolutsioonikalendri kasutamine · meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt · uuendused moes · kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina" · moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus. Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a
vägivalla 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai direktoorium ehk valitsus, seadusandlikku võimu teostas ikka Seadusandlik Korpus. 1797.a. sõlmisid koalitsioonimaad Prantsusmaaga Campoformio rahu. 1799.a. 9.novembril toimus riigipööre Napoleoni juhtimisel, mis lõpetas Prantsuse revolutsiooni. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, algas konsulaadiajastu. Revolutsiooni ajal toimusid mitmed uuendused: · uus ajaarvamine - revolutsioonikalendri kasutamine · meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt · uuendused moes · kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina" · moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus. Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a
a. ja kolmas 1795.a. Poola jagamine. 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai direktoorium ehk valitsus, seadusandlikku võimu teostas ikka Seadusandlik Korpus. 1797.a. sõlmisid koalitsioonimaad Prantsusmaaga Campoformio rahu. 1799.a. 9.novembril toimus riigipööre Napoleoni juhtimisel, mis lõpetas Prantsuse revolutsiooni. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, algas konsulaadiajastu. Revolutsiooni ajal toimusid mitmed uuendused: · uus ajaarvamine - revolutsioonikalendri kasutamine · meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt · uuendused moes · kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina" · moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus. Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a
Muutus ajaarvamine, jakobiinide valitsemisega kaasnev. Algas 1792 ,kui kuulutati vabariik, kuudenimetused muudeti, oli nädala asemel 10-päevandikud. Tekkisid prantsuse lipp ja hümn.Kadus kiriku roll, hakati sõlmima ilmalikke abielusid,matuseid,ristimisi. Ei tohtinud kasuatad sõnu nagu ,,tere,proua,härra,preili", pöörduti ,,kodanik". Mõjutas kogu Euroopat, inimvõrduse põhimõtted. Vabadus,võrdlus,vendlus- 3V (VVV) Sai võimule Napoleon 1799,loetakse revolutsiooni lõpuks. Algas konsulaadiajastu. Kõige olulisen konsul oli loomuliklt Napoleon. 1802 nimetati Napolelon eluaegseks konsuliks. 1804 kuulutas ta välja keisririigi ja sai ise keisriks. Kroonis ise ennast.USURPAATOR isehakanu, illegaalselt võimu haaranud.Hakkas elluviima unistust saada kogu euroopa valitsejaks. 1810 oli tea võimsusetipp, jagati euroopa koleks, Prantsusmaaga liidetud alad, Prantsusmaa liitlased ja Prantsusma vastased. 1807 sõlmiti Venemaa ja Prantsusmaa ,,Igavene sõpruse leping"
halb ja rahvas oli väsinud sõdimisest ja revolutsioonist. Jakobiinid aga väitsid, et revolutsioon ei ole veel läbi ja sisuliselt tahtsid uuesti kehtestada diktatuuri. See oleks vajanud aga suurt kapitali , mida Prantsusmaal sel hetkel ei olnud. Rahvas oleks varem või hiljem aru saanud algsete põhimõtete väärastumisest ja jakobiinid oleks nkn maha surutud. 9 nov 1799 Napoleoni riigipööre ja KONSULAADIAJASTU, kus riiki pidi juhtima 3 liikmeline konsulaat. Napoleon kõie olulisem konsulaat, kes sisuliselt kõik ise otsustas. Riigis alagasid olulise muudatused. Ta pööras suurt tähelepanu majandusele. Manufaktuuride rajamine, suurenes eksport ja import ning sellega tekkis ühiskonnas rahulolu. Napoleon alustas ka seaduste ümbertöötamist ja muutis, kohtu ja politseisüsteeemi, võitles korrupteerituse vastu ja sellega võitis rahva poolehoiu. Esialgu pidi konsuli amet olema 10. aastane , aga