c) konstruktsioonielemendi puhul, millele konstantse amplituudiga väsimuspiir D on määratud, suurim pingeamplituud rahuldab tingimust Ff D / Mf (9.3) VÄSIMUSKOORMUS JA VÄSIMUSARVUTUSTES KASUTATAVAD OSAVARUTEGURID Normatiivne väsimuskoormus leitakse kasutuspiirseisundi koormuskombinatsioonist. Osavarutegurid sõltuvad - ligipääsetavusest konstruktsioonielemendile (kontrollimiseks ja tugevdamiseks); - võimaliku purunemise tagajärgede ulatusest. Koormusest põhjustatud pingete ülekoormustegur võetakse üldjuhul Ff = 1.0. Pinged ja vastavad pingeamplituudid leitakse normikoormusest. Materjali varutegurid väsimusarvutustes, kui Ff = 1.0: Kontroll ja Ohutult purunevad Ohtlikult purunevad ligipääsetavus elemendid elemendid Regulaarne kontroll, hea Mf = 1
I. mere- ja järvekaldad ning tasane maastik, mis on vähemalt 5 km ulatuses tuuletakistuseta; II. linnaväline maastik madalate piiretega, hajali paiknevate hoonete ja puudega; III. linnalähi- ja tööstuspiirkonnad; IV. linnaalad hoonestustihedusega vähemalt 15% ja hoonete keskmine kõrgus on enam kui 15 m. Tuulerõhk arvestatakse konstruktsiooni pinnaga risti mõjuvana (v.a. suure karedusega pindade puhul). Tuule netorõhuks konstruktsioonielemendile loetakse selle vastandpindadel mõjuvate rõhkude vahet, arvestades märki. Positiivseks loetakse pinna poole suunatud rõhk (tuule surve), negatiivseks pinnast eemale mõjuv rõhk (tuule imemine). Koondatud tuulejõud konstruktsioonile või selle osale määratakse üksikutele pinnaosadele mõjuvate jõudude resultandina või rõhkude integreeritud summana. TULEOHUTUS Tuletõkkesektsioon ja nende moodustamine
Kontaktpinge on suurim survepinge kahe detaili kokkupuutekohas, kui puutepinna mõõtmed on detaili mõõtmetega võõrreldes väikesed (näiteks kuulide, silindrite, hammaste jne vastastikune surve). Staatilisel koormusel põhjustavad lubatavaist suuremad kontaktpinged detailide pindadel mõlke ja pragusid. 11.Hertzi valemite struktuur ja kasutamisvõimalused. Hertzi valemite abil saame arvutada kontakti deformatsioonid ja siirded ning leida suurima kontaktpinge, mis ei tohi ületada antud konstruktsioonielemendile lubatavat väärtust Kasutusvõimalused: silinder-tasapind, silinder-sfäär, silinder-silinder, silindertapp- silinderpuks, sfäär-tasapind, kumer sfäär-nõgus sfäär. 12.Väsimusnähtus. Väsimuskõver. Väsimuspiiri määramine. Väsimusnähtus detaili pinna mikromahtude korduv deformatsioon kutsub esile väsimuspragude tekke
5.2 Välisrõhk (1) Konstruktsiooni välispindadele mõjuva rõhu normatiivne väärtus leitakse valemiga we = qref ce ( ze ) c pe , (5.1) kus c pe - välisrõhutegur (vt. pt. 10). 5.3 Siserõhk (1) Konstruktsiooni sisepindadele mõjuva rõhu normatiivne väärtus leitakse valemiga wi = qref ce ( zi ) c pi , (5.2) kus c pi - siserõhutegur (pt. 10). 5.4 Netorõhk (1) Tuule netorõhuks konstruktsioonielemendile loetakse selle vastaspindadel mõjuvate rõhkude vahe, arvestades märki. Positiivseks loetakse pinna poole suunatud rõhku (tuule surve), negatiivseks - pinnast eemale suunatud rõhku (tuule imemine) - vt. joon. 5.1. Projekteerimise alused 72 Joon. 5.1 Tuulerõhk pindadel 6. Tuulejõud 6.1 Konstruktsiooni pinnaga risti mõjuv tuulejõud (1) Konstruktsioonile või selle osale mõjuv arvutuslik tuulejõud
annaabi.ee 
