pindalasid ning gabariitmõõte); - hoone väliskuju ning konfiguratsioon (mis edasise projekteerimise käigus täpsustub ning detailiseerub); - seletuskirjas antakse üldine krundi ja hoone arhitektuurne lahendus, üldised konstruktsiooni materjalid ning tehnilised näitajad; - maksumus ca 1/3 põhiprojekti maksumusest. Üldjuhul on vaja tellijale ja arhitektile hoone konfiguratsiooni kinnitamiseks ja edasiseks aluseks projekteerimisel eriosade inseneridele ja konstruktoritele. Ekskiisprojekti võib vaja olla olenevalt objektist kooskõlastamiseks omavalitsuse ametnike ja arhitektidega. 34. Mis kantakse põhiprojekti joonistele? Asendiplaanil näidatakse ehitise püstitamiseks ettenähtud krundi piirid ja nn. punased ehitusjooned, milledeni ehitis võib ulatuda. Mõõtsuhe plaanidel, lõigetel ning vaadetel 1:100. Hoone plaanid koostatakse horisontaalsete lõikepindadena 1, 5 m kõrguses põrandapinnast ja
aru saaksid ja seda kõike selleks, et vähendada ehitusprojekti ehitus- kui ka kasutuskulusid. Tänapäeval muutub tehnoloogia järjest kompleksemaks ja hoonete disain järjest keerulisemaks. Seetõttu on muutub järjest tavalisemaks arvutite kasutamine juba projekti algusfaasis. Hoone disaini keerukus, mis tuleneb hoone komplekssusest, võib tekitada palju probleeme mitte ainult disaineritele, vaid ka konstruktoritele ja töövõtjatele, kes seda ehitama hakkab. BIM võimaldab projekteerijal projekteerida hoone selliselt, et peale projekteerimist oleks suur hulk erinevaid infoga küllastunud elemente, mitte lihtsalt ports jooni, mis kokku moodustavad hoone. 3D parameetriline mudel ei ole lihtsalt üks hea visualisatsioon hoone kolmemõõtmelisusest, vaid igas kasutatu elemendiga on seotud suur hulk väärtuslikku informatsiooni. See
Hacker (1997) Saksamaalt käsitles kognitiivse ergonoomika kasutamist konstrueerimistöös. Lähtudes sellest, et konstrueerimistöö kujutab endast mõtlemist ja probleemide lahendamist, on siin kognitiivsel ergonoomikal avarad võimalused. Eriti suurt tähelepanu tuleks osutada konstrueerimise varajastele faasidele, konstrueerija mälu koormuse vähendamisele, andes kõik mis võimalik üle arvutitele. Ülesande täpsustamine ja lahendusprintsiipide otsing tuleb jätta aga konstruktoritele. Soome ja India uurijad (Ahasan, Sen, Ukkola ja Kisko, 1997) esinesid ühisettekandega "Virtuaalse konverentsi tunnetus: ergonomistide roll". Internet ja elektroonilised meediavahendid muudavad üha ligitõmbavamaks virtuaalse konverentsi korraldamise, kuna see on operatiivsem ja odavam kui reaalne korraldus. Samas tuleb organiseerimisel palju tähelepanu osutada tehnilistele ja kognitiivsetele aspektidele ning sotsiaalsetele arvutilehekülgedele.
annaabi.ee 
