Kontrollite väljastatud objektide arvu: Võimaldab „kallite” objektide taaskasutust, nt andmebaasiühendus Kontrollite väljastatud objekti tüüpi: Väljastate lubatud tüübi asemel mõne optimiseeritud alamtüübi. Miks tagastada alamtüüp? Optimiseerimine – sobiv alamtüüp vastavalt andmete mahule või töökeskkonnale Äriloogika – sobiv alamtüüp vastavalt sisendargumendile (static factory method võib võtta ka argumendi) 15. Mis vahet on static factory methodil ja konstruktoril? Kas need välistavad teineteist? Konstruktorite konflikt: public Product(int weight) { } public Product(int length) { } Parameetrid weight ja length on erinevad, kuid sama tüüpi – kahte sellist konstruktorit luua ei saa 16. Tundke vähemalt kolme põhjust, miks kasutada static factory methodit 1.Static factory meetoditel on nimed, nii et me saame kasutada rohkem kui üks factory method sama signatuuriga, mida ei saa teha konstruktorite puhul. 2
· 1951. aasta kevadel töökoja väravast välja sõitnud esimene TA margitähisega autobussi tööjoonised valmisid remonditöökoja tehnilise juhataja Vello Tederi ning puusepp August Leebeni koostöös, 1958. aastal ilmavalgust näinud Estonia 1 joonised aga Tallinnas kogu Nõukogude Liidu ainsale vormelitööstusele aluse pannud Ants Seileri kodus. · Sealjuures kasutati ka busside puhul paljuski mõõtkavas 1:1 ehk elusuuruses jooniseid, sest see võimaldas konstruktoril õige pildi ette saada. Nii tekkis ka õige tunne. On laialt levinud arvamus, et kuna arvutiekraan ei võimalda enamasti asju elusuuruses manada, on vanade konstruktorite vallatud kunst kaduma läinud. Esimene partii Tartus valmistatud GZA-651 autobusse tehase hoovil Riia tänaval, 1954 · Mujalt toodud sassiide peale busside, aga samuti ka veoautode ja erisõidukite ehitamisega tegeleti Eestis juba ,,Wabariigi" ajal, sest nii tuli toonastes oludes odavam.
Tolerantsiühik sõltub ainult nimimõõtmest ja tolerantsijärgu faktor sõltub ainult valitud tolerantsijärgust. Järku näitab arv IT järel, mida väiksem arv, seda täpsem tolerants. IT suurust vastab tolerantsivälja suurusel ning tolerantsivälja tähistatakse ka TD (avalaadsetele mõõtmetele) või Td (võllilaadsetele mõõtmetele). IT on universaalsed ja korrapärased sõltuvalt nimimõõtmest. Valides tolerantsijärke, võimaldab konstruktoril valida erinevaid täpsustasemeid. Tolerantsi ühik on diskreetsete arvude kogum. ühiku konkreetne arv on antud teatud mõõtmete ulatuses, mida piirkonnas kuni 3150 mm on 21 gruppi. IT koosneb 20 grupist 01, 0, 1, 2,...,18, kus algus on kõige täpsem. Tähistatakse IT01, IT0 jne. Vt GPS Tab 6.1 Erinevate tolerantsijärkude funktisoonid ISO 286 esitab mõõtmed kuni 3150 mm. See on omakorda jagatud alagruppideks mõõtmetega kuni 500 mm ja üle selle. Gruppides on tolerantsi ühik erinev
peegelsageduse vahe. Peegelsagedus nihkub kaugemale kasulikust signaalist. VS-i valik teostatakse vastuvõtja projekteerimisel 3. VSV poolt arendatav võimendus peab olema küllaltki suur vastavalt VV tundlikkuse nõuetele. Suurt võimendust on lihcam saavutada madalamal vahesagedusel. Madalama VS-i puhul saab kasutada odavamaid võimenduselemente (transistor; mikroskeem). Eelnimetatud nõuetest on näha, et VS-i valik on vastuoluline ja konstruktoril peab olema oskusi VV projekteerimisel. VS tuleb valida nii, et see ei satuks vv.-tava sagedusala sisse NT1: Kui sagedusvahemik on 10…300kHz, siis võttes vahesageduseks näiteks 465 kHz, saame peegelkanali kauguseks signaalisagedusest 2x465kHz = 930kHz. Siit 300-930 = neg. !!! Seega tuleb ossi sagedus võtta kõrgem signaalisagedusest: f oss f sign
Joonpaigutis ehk siire on vaadeldava keha mingi punkti lõppasendi ja algasendi vahelise lõigu pikkus.Joonpaigutise ühik on pikkusühik (mm, cm, m). Nurkpaigutis ehk pööre on mingi kehaga seotud joone,näiteks varda telje,suuna muutus algasendi suhtes.Nurkpaigutist mõõdetakse nurgaühikutes,tavaliselt radiaanides.Maksimaalselt lubatud paigutiste väärtused on ehituskonstruktsioonides limiteeritud ja nende leidmine on konstruktoril tugevusarvutustega võrdse tähtsusega. Mohri integraal Koormamisel ühikjõuga ,,1": 9 n n n Mm Qq Nn = dl + µdl + dl kus: i =1 EI i =1 EA i =1 EA N, M ja Q- väliskoormusest tekkivad sisejõud N, m ja q- ühikjõust tekkivad sisejõud. Raami ja tala puhul: n n
annaabi.ee 
