Mille sünnipaigaks ta oli? Nad püüdsid funktsionistliku arhitektuuri ja disainiga liitunud abstraktse maalikunsti abil luua uut keskkonda,mis muudaks ka ühiskonna paremaks. Bauhaus oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks. 9.Kus tekkis konstruktivism 1920. aastal? Mida see sisaldas? Tekkis Venemaal, kuulsaim konstruktivist oli Vladimir Tatlin. Kunst ei tohtinud olla üksik näituse-või luksusese. Kunst pidi aktiivselt osalema esmete tootmises, miitingute kujutamises ja konstruktivistlikes momentides. 10. Kes oli funktsionalistliku arhitektuuri rajajaks Prantsusmaal? Charles Edouard Jeanneret, kes sai kuulsaks Le Corbuseier´ nime all. Le Corbusier' tuntuimaid ehitisi on Sveitsi üliõpilaste maja, Pariisis elamu Marseille's ja Ronchamp'i kirik Prantsusmaal. 11. Millise kunsti rajajateks olid Pariisi koolkonna kunstnikud? Milline põhimõte valitses kunstis? Mis oli tähtis?
Hoolimata sellest, et konsruktivismi võetakse kui uut õppimiskäsitlust, pole ühtset konstruktivistliku käsitluse mudelit loodud. See on tingitud tihti erinevatest teguritest: millele on suuna esindajad rõhku pannud, õppijate vanuseastmest ja ka õpitavast ainest. Nõnda on Battista väitnud, et konstruktivismi sisuga kirjanduses tuleb esile, et selle teooria kasu avaldub pigem konkretiseeringutes ja arendustest, kuivõrd üldises määratluses (Battista, 1999). Samas tuuakse enamikus konstruktivistlikes õppimismudelites välja neli iseloomulikku joont: 1) inimeste teadmistest on loodud võrgustruktuur; 2) inimeste teadmisi rõhutatakse sotsiaalselt; 3) õppimine on rajatud situatiivsele õppimisele ja autentsete õppeülesannete täitmisele; 4) õppijate suunamine ning õppimise eest vastutuse vähehaaval üleandmine õpetajalt õpilasele. (Good & Brophy, 1995) Neid iseloomulikke tunnuseid käistlevad järgnevad peatükid.
paremat ühiskonda. Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda. Uut moodi kunsti nimeks võeti konstruktivism. Vene konstruktivistid nõudsid seniste kunstiliikide piiride, aga ka elu ja kunsti piiride kustutamist. Nende arvetes ei tohtinud kunstiteos olla üksik näituse- või luksusese, vaid kunst pidi aktiivselt osalema esemete tootmises või miitingute kujundustes, trükiplakatites, konstruktivistlikes monumentides. 1930. aastatel funktsionalistide ühiskondlik optimism vähenes või kustus hoopis. Euroopa riikides tugevnesid traditsioonilised väärtused, eriti rahvuslus. Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks. 14) USA KUNST 1900-1940. MEHHIKO KUNST 1913.a. toimus New Yorgis hiiglaslik kunstinäitus, nn. Amory Show, mis tutvustas Euroopa ja USA uuenduslikku kunsti. See näitus pani aluse moodsa kunsti levikule USA's.
väärtuste omandamise suunas (lugemine, kirjutamine, tantsimine jne). Teisalt aga tunnetus loob kultuuri, kuivõrd täiskasvanu ja laps koos loovad uut kogemust ja lahendusi, mis lisanduvad kultuurirühma repertuaari ja saavad selle omandiks. Üheks võimaluseks individuaalse ja sotsiaalse konstruktivismi seostamiseks on käsitleda teadmist individuaalselt konstrueerituna ja sotsiaalselt vahendatuna. 8. Põhilised arusaamade lahknevused õppimise konstruktivistlikes käsitustes (õppimise defineerimise ja situatiivsuse mõistmisel). Kolm erinevat võimalust vastata küsimusele „Kuidas konstrueeritakse teadmine?“: 1. Välismaailma realiteedid ja tõed juhuvad teadmiste konstrueerimist. 2. Seesmised protsessid nagu Piaget teoorias organiseerimine, assimilatsioon ja akommodatsioon suunavad teadmiste konstrueerimist. 3. Nii välised kui sisemised faktorid suunavad teadmise konstrueerimist.
annaabi.ee 
