Nii vaidlesime me selle teema ümber tükk aega. Meil mõlemal oli vist parajalt peaga vastu seina jooksmise tunne, nagu teine osapool oleks lihtsalt täiesti arusaamatul kombel taipamatu, kuigi kõik on ilmselge. Selline klassikaline kultuurikonflikt. Konflikti tüübid ja põhjused Konfliktid on väga erinevad. Kui inimene hakkab vaidlema, siis ta ei pööra tähelepanu, mis tüüpi antud konflikt kuulub. Kuid et konflikti konstruktiivsemalt lahendada või vältida seda, on vaja teada, mis tüüpi konflikt see on. See aitab analüüsida, paremini mõista ja vaigistada vastuolusid. Filosoofia teaduste doktor ning vene professor Dmitri Zerkin oma raamatus ,,Konfliktoloogia alused" eristas neli konflikti põhitüüpi: Isikukeskne konflikt Konflikti osalejateks on mitte inimesed, vaid sisemaailma psühholoogilised indiviidi mõjutegurid: vajadused, motiivid, väärtused, tunded. See on isikukeskne vastuolu,
Loogilises maatriksis esitatakse väliseid tegureid reeglina positiivse nurga alt ehk eeldustena, mis on olulised ettevõtmise õnnestumiseks. Samad tegurid võib sõnastada ka negatiivses vormis ehk riskidena. Näiteks eeldust "volikogu poliitiline toetus projektile" võib väljendada riskina "volikogu ei toeta projekti". Kuigi mõte jääb samaks (projekti õnnestumist mõjutab volikogu toetus), mõjub positiivne väljendusviis konstruktiivsemalt rahastajate otsusele. Seega käsitletakse siin pigem eelduste kui riskide analüüsi. Eeldused on väljaspool projekti mõjuala olevad tegurid, mis mõjutavad projekti tegevusi ja/või tulemuslikkust. Riskid on negatiivselt väljendatud eeldused. Otsustamaks, missuguseid eeldusi maatriksisse kanda, tuleb anda hinnang nende mõjule ja nende teostumise tõenäosusele: Kas antud väline tegur on ettevõtmise eduks oluline? Kui suur on selle välise teguri esinemise tõenäosus?
· Paljud inimesed ei tee kunagi jõupingutusi nende oskuste arendamiseks, sest nad ei usu, et edu saavutada võivad · Seega on edu saavutamise esimeseks sammuks positiivsema hoiaku loomine oma keskkonnaga toimetuleku võimete suhtes · Edu saavutamise teiseks sammuks on maailma nägemine võimalusena ja pigem naudingute kui ähvarduste ja valu allikana · Paljud psühholoogid usuvad, et mõtlemisstiilid on kujunenud harjumused. Kui nad seda on, saame neid ka muuta ja konstruktiivsemalt mõtlema hakata · Mõtlemisstiili käsitlemine harjumusena aitab mõista, miks meil on nii raske oma mõtlemisviisi muuta. · Peale korduvaid oma mõtlemise muutmise katsetusi võib see lõpuks siiski õnnestuda ning maailm võib hakata meile senisest erineva ja parema paigana tunduma Emotsioonidele keskenduvad õpitud toimetulekustrateegiad · Frankeni arvates kuuluvad nende strateegiate hulka meditatsioon, lõdvestumine, kehalised harjutused ja biotagasiside treenimine
annaabi.ee 
