Võgotski pööras keelele enam tähelepanu kui Piaget, kuid lisaks rõhutas ta, et seda protsessi tuleb vaadelda ka konkreetse inimese kultuuri ning selles kultuuris olemas olevate tööriistade ja vahednite kontekstis. Piaget ei tohutanud keele kui kognitivse arengu pohilise allika tahtsust. Nii nagu 12 peatukis raakisime, oli tema arvamus, et keelt mojutasud tugevalt lapse kognitiivsed alusstruktuurid. Me oleme juba lahemalt vaadelnud uhte tema pohilistes eoreetilistest konstruktidest egotsentrismi Piaget viis Genfis Rousseau Instituudis libi ulatuslikke vaatlusi laste hulgas ning jareldas selle pahial, et peaaegu pooled olla 7-aastatte laste oeldud lausungitest olid egotsentrilise kone naitedi teiste sonadega, nad ei anna marku sellest, et lapsed oleksid puudnud teistega suhelda voi kohandada oma kunet selliselt et teine inimene oleka voinud neist aru saada. Vogotski oli teisel arvamusel. Ta ei olnud nõus sellega,
põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust. Sissejuhatus on n-ö töö visiitkaart, mille ülesandeks on äratada lugeja huvi ning anda lähteteave käsitletavast probleemist. Teoreetiline tagapõhi ja varasemad uurimused. Siin antakse ülevaade autori poolt püstitatud uurimisküsimuste senistest käsitlustest, nende uurimisel kasutamist leidnud teoreetilistest konstruktidest, samuti määratletakse töös kasutatavad kesksed mõisted. Tuuakse välja erinevate autorite lähenemised koos nende tugevate ja nõrkade külgedega. Samuti kirjeldatakse varasemate uurijate poolt saadud empiiriliste uuringute tulemusi ning osutatakse lahendamata küsimustele. Teisisõnu on see eelkoostatud referaadi põhiosa, sisuline pool. Meetodi osas kirjeldatakse täpselt ja detailselt, kuidas uurimus tehti, et lugeja võiks
indiviiditasandile. Eristamaks kultuuri- ja indiviiditasandite käsitlusi, pakkusid Triandis, Leung, Villareal ja Clark mõisteid idiotsentrism ja allotsentrism kui individualismi ja kollektivismi vasteid isiksuse tasandil. Allotsentrik on inimene, kes pöörab tähelepanu teistele inimestele. Idiotsentrikud pööravad põhimõtteliselt enam tähelepanu sisemistele omadustele. Kultuuritasandil vaadeldud konstruktid võivad nt indiviiditasandi konstruktidest oluliselt erineda. Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon: Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on
Triandis, Leung, Villareal ja Clark (1985) mõisteid idiotsentrism ja allotsentrism kui individualismi ja kollektivismi vasteid isiksuse tasandil. Allotsentrik on inimene, kes pöörab tähelepanu teistele inimestele. Idiotsentrikud pööravad põhimõtteliselt enam tähelepanu sisemistele omadustele (nt veendumused, emotsioonid jne ) kui teistelt inimestelt saadud informatsioonile. Kultuuritasandil vaadeldud konstruktid võivad nt indiviiditasandi konstruktidest oluliselt erineda. Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: · Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon (Markus&Kitayama, 1991) · Grupi või isiklikud eesmärgid · Käitumine sõltub normidest või hoiakutest · Keskendumine grupi vajadustele või sotsiaalsele vahetusele. Lisaks neile neljale tuumomadusele on Triandis (1995) identifitseerinud üle 60 omaduse, mis