tegelikkusele. Seda, kuidas olemisvormid saavad olla mõtlemisvorme kujundavaks aluseks, võib aidata mõistetavaks muuta viis, kuidas kreeklased käsitasid mõtlemist. Nimelt, nagu filosoofia terminid enamasti, on ka mõiste “mõtlemine” ajalooliselt muutliku sisuga. Seetõttu on oht anakronistlikult kanda siia, varasesse mõtlemisse, sisse hilisemaid arusaamu selle kohta, mida kujutab endast mõtlemine. Tänapäevane käsitus mõistab mõtlemist subjekti aktiivse, konstrueeriva toiminguna. Kreeka sõna noein, mille tavapärane tõlge on “mõtlema”, võiks aga täpsemalt olla tõlgitud kui “märkama”, “tähele panema”. Siin käsitatakse mõtlemist tajule sarnase nähtusena: nii nagu taju võtab vastu seda, mis on, ja mitte ei loo tajutavat, nii mõisteti ka mõtlemist teatud tõsiasjade vastuvõtu võimena. Nii nagu ei saa olla nägemise akti ilma nähtava asjata, nii ei saa selle käsituse kohaselt olla noein`i ilma mõteldavata
Rousseau, Kant. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) vaatleb inimese olemust eetilise autonoomia seisukohalt. Õigusnorm omab ainult siis legitiimset siduvust, kui temale allutatud inimesed on selle loomisele vaba otsustavusega kaasa aidanud. Seadus on ühiskondliku elu keskpunktis, riikliku sundvõimu autoriteet ja legitiimsus tekib üldise tahte põhjal antud seaduste alusel. Immanuel Kant (1724-1804) kuivõrd ja missuguses mõttes üksikisiku autonoomne tahe võib kehtida üldist tahet konstrueeriva tahtena. Puhta praktilise mõistuse põhiseadus ,,tegutse nii, et maksimum sinu tahtest alati võib kehtida printsiibina ja alusena üldisele seadusandlusele" Võtab omaks Montesquieu õpetuse võimude lahususest, tõstab esile seadusandluse, riigivormidest demokraaatia ainult konstitutsionaalne demokraatia on võimeline täielikult siduvat õiguskorda looma, mis on kõigile üksikisikutele kohustuslik. 2.13. Õigus kui rahvavaimu väljendus Georg Wilhelm Hegel, ajalooline koolkond.
Õigusnorm omab ainult siis legitiimset siduvust, kui temale allutatud inimesed loomisele vaba otsustavusega on kaasa aidanud ning see vaba otsustus enenst moodustab inimliku autonoomia väljendit kui ka üldise tahte näite. Seadus on ühiskondliku elu keskpunktis, riikliku sundvõimu autoriteet ja legitiimsus tekib üldise tahte põhjal antud seaduste alusel. Immanule Kant (1724-1804) – kuivõrd ja missuguses mõttes üksikisiku autonoomne tahe võib kehtida üldist tahet konstrueeriva tahtena. Puhta praktilise mõistuse põhiseadus – „tegutse nii, et maksimum sinu tahtest alati võib kehtida pintsiibina ja alusena üldisele seadusandlusele“ Õpetuse õigusest paigaldab ta praktilise mõistus valdkonda, kuna õiguse aluseks on inimeste vabadus ja autonoomia ja väljendiks tegu. Õpetuses riigist – toonitab konstitutsionalismi ja asetab selle vastakuti despotismiga. Võtab omaks Montesquieu õpetuse
annaabi.ee 
