Lisaks heaolukäsitlustele tuleks kindlasti vahet teha individuaalsel ja sotsiaalsel heaolul. Sotsiaalsest heaolust rääkides tuleks tingimatata mainida ka avaliku toetuse ulatust, mis on mõeldud inimesi teatud kindlates riskitingimustes (näiteks lapsepõlv, haigused, vanaduspõli, töötus) kaitsma. Tuleb tunnistada, et termini ,,heaolu" juures on palju segast, mitte alati ei vaevu kasutajad seletama selle spetsiifi list sisu, ka haaratakseheaolu konstrueerimisse komponente, mis on vastuolulised ja/või mida pole võimalik empiiriliselt kontrollida. Sotsiaalteaduslikes uurimustes on heaolukontseptsiooni defineerimisel ilmselt ühekspopulaarsemaks meetodiks lähtumine Allardti heaolu dimensioonide käsitlusest. Aga enne saab tuua klassikalise näite ajaloost: Ameerika psühholoog A. Maslow (1908 - 1970) on koostanud inimvajaduste hierarhia, kus ta rühmitabinimesele omased vajadused püramiidi kujuliselt.
tegevuse arendamist (taju, mälu fantaasia, mõtlemine, loovus) · Õppimine on meeldiv, eesmärgistatud · Õppimine on meelepärane ja teadlik toiming, mille abil püütakse lahendada probleeme ja saavutada endisest kõrgetasemelist ja paremat toimetulekut. Õppimine toimub aktiivses, avatud suhtlemist ja tegevust soosivas keskkonnas. · Peamine järeldus on, et õppimine on kõige tõhusam kui õppija on aktiivselt kaasatud teadmise konstrueerimisse. Õpetaja jaoks on oluline mõista, et konstrueeritakse eksisteerivatele teadmistele, arusaamadele ning uskumustele, ja see erineb õppijalt õppijale. Seetõttu on oluline seoste loomine eksisteerivate ja uute teadmiste vahel. · Oluline on aidata õppijal teadvustada oma mõtlemist, reflekteerida olemasolevate arusaamade üle ning kontrollida oma õppimist ja mõtlemist · Ei keskenduta mitte õppimise tulemustele vaid protsessile.
abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) - Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Teadmisstruktuuride reorganiseerimine – õppimine on kõige tõhusam kui õppija on kaasatud teadmise konstrueerimisse. Oluline on seoste loomine eksisteerivate ja uute teadmiste vahel. Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla – kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega.
annaabi.ee 
