(1847-1922) 1876.a. Sellega sai kõnelda kuni 100m kauguselt. Kõne salvestamise mooduse leiutas 1877.a. ameeriklane Thomas Alva Edison (1847- 1931), ta nimetas selle fonograafiks, mis oli omakorda grammofoni eelkäija. Saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz (1857-1894) leidis mooduse, kuidas edastada elektromagnetlaineid. Ta tegi kindlaks, et need levivad valguse kiirusega ja arvutas välja nende lainepikkuse. Tema varajase surma tõttu jäi aga raadio konstrueerimata. Tema tööd jätkasid vene füüsik Aleksandr Popov (1859-1906) ja itaallane Guglielmo Marconi (1874-1973), mõlemad valmistasid 1894.a. elektromagnetsignaalide vastuvõtja . 1896.a. demonstreeris Popov traadita telegraafi, andes 250m kaugusele edasi sõnad Heinrich Hertz. Sama aasta mais edastas Marconi morsesignaale traadita 5 km taha. Traadita telegraaf oli raadio eelkäija. Esimene püsiv fotokujutis saadi 1822.aastal camera obscura abil, see oli kumera läätsega
eferentsed komponendid; 2) üks-sama piirkond osaleb mitmes funktsioonis – nt motoorika osaleb tajus, keeruline esemeline taju eeldab vältimatult silmaliigutusi; 3) igal aju osal on oma roll terviklikus psüühilises protsessis. Selgitus: 1) aju töötleb infot KA seriaalselt – meelekogemus võtab aega ja tegevus on järjestatud; 2) see seriaalne töötlus on hierarhiline – ikka, eriti arenguliselt – ei saa kogeda asju neid meeletunnustest konstrueerimata; 3) terviklik taju formeerib tertsiaarse koore vältimatul osalemisel – arengus kujunevad järjest keerulisemad aju funktsionaalsed süsteemid, mis hõlmavad assotsiatiivse funktsiooniga piirkondi. -> kaasaegne NPsy on ikka veel vananenud! – psüühika ei ole ajuS vaid ajuL. Keskkonna aspekt puudu – keskkond on see, mida inimene psüühiliselt kogeb, see, kuidas ta asju mõtestab. Kõnehäired Eristame „tsentraalsed“ kõnehäired (e afaasiad) „perifeersetest“
1920-1950.a tekkis pedagoogika ja lastepsühholoogia areng. Teaduslike uurimuste läbiviimise võimalus ja vajadus. Hakati üha enam rääkima kehalise karistamise teemadel (vastu, mitte poolt). 1962.a Kempe (lastearst, pediaater) avaldas läbipekstud lapse sündroomi kohta (väärkohtlemine). Seda aastat loetakse ka lastekaitse vallas teadusliku süstemaatilise uurimise algusaastaks. Lapsepõlv on nii bioloogiline (konstrueerimata) kui sotsiaalne (konstrueeritud) kategooria. Tööstusajal sai lapsega seonduvad teemad keskse tähelepanu. Arengupsühholoogia ajalugu Algusaastateks jäävad 1859-1914. Teaduslikule lähenemisele aluse panemine omistatakse Darwinile (1859 liikide tekkimine ehk evolutsiooniteooria). 1877.a andis Darwin välja lühikese artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja Doddy arengut. Darwin rõhutas kahte olulist näitajat: mängulust ja väljendusvõime. Mängima õpetavad isad