See leping koos juurde kuulunud salaleppega paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu ning tõi suuri kannatusi Poolale. 50 aastat hiljem tõusid kolm Läänemere-äärset rahvast vähehaaval jalule ja võtsid kogu maailma hämmastuseks üksteisel käest kinni. 600 kilomeetri pikkune inimkett ulatus Toompea jalamilt üle Daugava jõe Gediminase torni jalamile. Kolme rahvarinde koostöö kujunemisest Algtõuge kolme Balti rahvarinde koordineeritud tegevuseks anti 1988.aasta novembris nn konstitutsioonikriisi ajal, mille käigus astusid kolm rahvaliikumist ühiselt vastu NSV Liidu põhiseaduse kavandatavale muudatustele, et põlistada nõukogulikku unitaarriiki. Igas liiduvabariigis koguti sadu tuhandeid allkirju Moskva kavatsuste vastu. 1988.aasta novembris toimus Riias esimene Balti rahvaliikumiste konsultatiivkohtumine, et koordineerida oma taktikat tekkinud kriisis. Juba Riia kohtumisel sai selgeks, et sedatüüpi koostööd on hädatarvilik jätkata.
kasvatamine ning rahva isetegevuse kontrolli all hoidmine. Esimeseks suurürituseks sai nimede eestistamine, ligi 340000-st võõrapärase nimega eestlasest eestistas oma nime 1940. aastaks u 200000. 1936. a jõuti nii kaugele, et lipud lehvisid igas teises talus. Kodukaunistamise kampaania käigus võõbati luitunud hooneid värviga, peamiselt odava rootsi punasega. Hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine. PEHME DIKTATUUR 12. märtsi riigipööre ei lahendanud konstitutsioonikriisi. Formaalselt kehtiv 1933. aasta põhiseadus polnud kooskõlas riigis kujunenud olukorraga. 1938. a 1. jaanuaril jõustus Eesti Vabariigi III põhiseadus. Uue põhiseaduse järgi nimetati 6 aastaks valitavat riigipead presidendiks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks esimene koda, 80-liikmeline Riigivolikogu, valiti viieks aastaks üldvalimistel. Riigikogu teine koda koosnes 40 liikmest, kellest osa valiti mitmesuguste institutsioonide poolt, osa nimetati presidendi poolt, osa kuulus sinna
liikme, suleti, nende juhtivad tegelased umbes 500 inimest arreteeriti. Vabadussõjalased kõrvaldati omavalitsustest ja riigiasutustest ning sõjaväes, politseis ja Kaitseliidus viidi läbi puhastus. Likvideerinud demokraatia ja surunud maha poliitilised vastased, hakkas valitsus tegusalt ellu viima ulatuslikku reformide programmi, mille üldsuund oli konservatiivne ja tsentraliseeriv. Riigipööre aga ei lahendanud nn. konstitutsioonikriisi. Formaalselt kehtiv 1933. A. põhiseadus polnud kooskõlas riigis kujunenud poliitiliste realiteetidega. VI Riigikogu jäi presidendi ja valitsuse varju ning kiitis heaks peaaegu kõik valitsuse eelnõud. 1938 aastal võeti vastu amnestiaseadus, mille alusel vabanesid vanglast 104 kommunisti ja 73 vabadussõjalast. Samal ajal hukati NSV Liidus Eesti juhtkommunistid. Demokraatia kokkuvarisemist ja autoritaarse korra sündi Eestis ja teistes Ida-Euroopa noortes riikides on
annaabi.ee 
