Üha kesksemaks muutus konföderatsioonisuhete idee, mis pidanuks andma Eestile kui rahvusvabariigile NSVL-i koosseisus senisest märksa suurema iseotsustamisõiguse. Vabariigi uus seisund pidi saama kinnituse liidulepingus, mille idee vastu olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. Moskva keskvõimule oli nii liiduleping kui omariikluse idee vastuvõetamatu. Olukorrast taheti välja tulla kehtivat konstitutsiooni perestroika vaimus osaliselt muutes, st kavatsust keskvõimu tugevada. Konstitutsioonikriis leidis oma loogilise lahenduse 16.nov 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralisel istungijärgul, kus esmalt võeti vastu liiduvabariigi konstitutsiooni parandused, millega fikseeriti Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ees. Veelgi olulisem samm oli suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine, millega kinnitati veelkord liiduvabariigi ülemuslikkust ning deklareeriti, et NSVL-i keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Suveräänsusdeklaratsiooni
konföderatsioonisuhete idee, mis pidi Eestile kui rahvusvabariigile andma suurema iseotsustamisõiguse NSVL koosseisus. *Realiseeruma pidi vabariigi uus seisund liidulepingus, mistõttu NSVL keskvõimud võtsid suuna kehtiva konstitutsiooni osaliseks muutmiseks, et mitte kontrolli kaotada. Alanud üldrahvalik konstitutsiooniparanduste arutelu jagas Eesti ühiskonna rahvuslikeks ja impeeriumimeelseteks. *Vastasseis teravnes ka tolleaegsetes ENSV võimustruktuurides, k.a. EKPs. Konstitutsioonikriis leidis lahenduse 16. novembril 1988 toimunud ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioonis, mis sätestas ENSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ning määruste suhtes. *NSVL ja vabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 16. nov. 1988 muutis Eesti probleemi rahvusvahelise poliitika objektiks. *1989 tulid erimeelsused veelgi rohkem esile. *1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeele staatuse. 24
Kuna rahutused tõotasid tulla, siis vahetati Karl Vaino Vaino Väljase vastu välja. 17. juuni 1988. ikkagi meeleavaldus. 150k.Lipp lubati eestlastele.. 1988. septembris Lauluväljakul ,,Eestimaa Laul." 300k. Seleks ajaks oli rahvuslike jõudude kandvaks ideeks omariikluse taastamine, millele impeeriumiemeelsed ringkonnad seadsid vastu, et jäägu kõim uutumatuks. Süvenes konföderatsioonisuhete idee. Realiseeruma pidid see liidulepingus, kuid seda ei realiseeritud. ,,Konstitutsioonikriis." -Osad rahvusmeelsed, osad impeeriumimeelsed. Lahendus sellele 16. nov 1988. ENSV Ülemnõukogu suveräänsusdeklaratsioonis ja ENSV konstitutsiooni viidud parandustes. Sätestati ENSV seaduste ülimuslikkus üleliidusliste saeaduste suhtes. 1989. keeleseadus eesti keel riigikeeleks. Algas ka kodanike komiteede liikumine. 1990. veebruaris Eesti Kongressi valimised. Tegevorganiks oli seal Eesti Komittee, mille esimeheks Tunne Kelam. 1990. EKP 20
annaabi.ee 
