Suurema osa tööst teevad kohtumõistmisel liidumaade kohtud. Saksamaa kohtusüsteem on jaotatud viieks sõltumatuks eriharuks või kohtupädevuseks: üldkohtupädevus; töövaldkonna kohtupädevus; üldise haldusvaldkonna kohtupädevus; maksuvaldkonna kohtupädevus; sotsiaalvaldkonna kohtupädevus. Lisaks nimetatud kohtupädevuse eriharudele on konstitutsioonilistes küsimustes kohtupädevus liidu konstitutsioonikohtul ja liidumaade konstitutsioonikohtutel. Ülevaate kohtute ülesehitusest leiate Saksamaa Liitvabariigi justiitsministeeriumi veebisaidilt. Kohtute haldamine Liidumaade kohtuid haldavad enamasti liidumaade justiitsministeeriumid. Liidu tasandil on liidu ülemkohus, liidu halduskohus ja liidu maksukohus liidu justiitsministri haldusalas. Liidu töökohus ja liidu sotsiaalkohus on liidu töö- ja sotsiaalministeeriumi haldusalas. Nimetatud ministeeriumid haldavad samuti vajalikke rahalisi vahendeid
Seejuures pole oluline, kas eksisteerib spetsiaalne konstitutsioonikohus või on need ülesanded pandud ülemkohtule. Üldjoontes eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni. Esiteks, seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve. Eesti Riigikohus võib näiteks kuulutada põhiseadusele mittevastava õigusakti kehtetuks ja nõuda selle ümbertegemist. Sarnane mõjujõud on ka USA Ülemkohtul ja Saksamaa Konstitutsioonikohtul. 26 Valitsemine ja avalik haldus Teiseks täidab ülemkohus erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli. Föderaalriigis võib ette tulla, et osariigi või liidumaa otsus läheb vastuollu riigi kui terviku huvidega või eirab üleriigilisi õigusakte. Siis ongi kohtu ülesandeks võimuhierarhia taastada. Põhimõtteliselt võib siin näitena kasutada ka Euroopa Õiguskohtu tegevust Euroopa Ühisturu tagamisel
Kelseni käsitluse alusel loodi pärast I maailmasõda Austria Vabariigi konstitutsioonikohus, kes pidi tegelema õiguslike konfliktidega, mille lahendus sõltus õigusnormide hierarhilisest süsteemist. Kelseni mudel pani aluse ka Saksamaal ja Itaalias vastu võetud kohtuliku järelevalve süsteemidele pärast sõda. Teise maailmasõja järel on kõige laiemalt levinud lahenduseks mudel, milles kohtuliku järelevalve ülesanne väh viimase instantsina on eraldiseisval konstitutsioonikohtul. See mudel on mitmes variatsioonis Euroopa mandril valitsev. Nn Euroopa mudel vastandub ajalooliselt vanema mudeliga, mis tekkis USA-s ja Norras. Eesti on valinud mudeli, mis sarnaneb viimati nimetatuga selles mõttes, et Eesti on kehtestanud konstitutsioonikohtunike kogu täiesti ilma eraldiseisva konstitutsioonikohtuta. Paranduse nr Kongressile Vastuvõtmise Mida see muutis esitamise aasta aasta
annaabi.ee 
