põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus * range hierarhia ja karjääripõhimõte * kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus * kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ning kaitseb seda * oluline roll on kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal * kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks ÜLEJÄÄNUD: * spetsiifilised ega liigitu kummagi eelneva alla * nt UK's pole haldus ja konstitutsioonikohtuid, eristatakse kriminaal ja tsiviilkohtuid, kons. kohtu ülesannet täidab Lordide koda, mille õigusharidust omavad liikmed tohivad apellatsioone läbi vaadata Kohtute ülesandeks on: * õiguskorra tagamine * kodanike õiguste kaitse Kohtusüsteem täidab ka konstitutsioonilisi funktsioone, millest eristatakse: 1) Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Nt Riigikohus võib kehtetuks kuulutada põhiseadusele mittevastava õigusakti.
institutsioonile. Liidu konstitutsioonikohus esitab oma eelarve heakskiitmiseks. Kohtute liigid – lühikirjeldus Saksamaa kohtusüsteem jaguneb üldkohtuteks ja erikohtuteks. Üldkohtute pädevus hõlmab tsiviil- ja kriminaalkohtu pädevust. Erikohtud on halduskohtud, maksukohtud, töökohtud ja sotsiaalkohtud. Lisaks erikohtutele on kehtestatud konstitutsiooniline kohtupädevus, mis hõlmab liidu konstitutsioonikohut ja liidumaade konstitutsioonikohtuid. USA kohtusüsteem Pretsedendiõigus, aga ka tänapäevane statuudiõigus, kujutab endast eelmistele kohtuotsustele toetumist käsitlevas kohtumenetluses. Sealjuures ongi kohtulahendid õigust loovateks allikateks. Kohtusüsteem on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust eraldatud. Seega on USA kohus iseseisev ega sõltu teistest võimuharudest. (Patterson, 2008, lk 403.) Ühendriikide kohtusüsteemi teeb omanäoliseks vandemeeste kasutamine kohtuistungil
poolkohtulik organ, näiteks Prantsusmaal konstitutsiooninõukogu. Harilikult ongi vastava kohtuorgani nimetuseks konstitutsiooniline kohus, vahel nimetatakse seda organit ka teisiti (Poolas -- konstitutsiooniline tribunal). Esimeseks konstitutsioonikohtuks oli Austria 1920. aasta konstitutsiooni alusel moodustatud konstitutsioonikohus. Selle loomist seostatakse eeskätt Hans Kelseni nimega, kes oli ka vastava kohtu esimene esimees. Pärast Teist maailmasõda hakati konstitutsioonikohtuid moodustama ka paljudes teistes riikides. Seda põhjendati kahe asjaga: vajadusega austada inimõigusi ja sellega, et tavalise üldkohtusüsteemi kohtunikud pole harjunud mõtlema põhiseaduslike kategooriatega ega kohaldama põhiseadust. Kontinentaal-Euroopa süsteemi peetakse tsentraliseeritud kontrollisüsteemiks, s.t. ainult konstitutsiooniline kohus saab tunnistada mingi akti kehtetuks (põhiseaduse vastaseks). Kui mingi
annaabi.ee 
