on parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia ehk kuningriik. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1. jaanuar 1995(Europe). Riik ei kuulu NATO-sse. Rootsi oli üks Euroopa võimsamaid riike kuni Põhjasõjani, mis järel tõmbus aktiivsest välispoliitikast tagasi ning pühendus rohkem sisepoliitikale ja naabritega suhtlemisele ning kaubavahetusele. Taani on Rootsi naaberriik ning Skandinaavia riikidest kõige väiksem. Rahvaarv 5,6 miljonit(Europe). Poliitline süsteem on parlamentaarne konstitustiooniline monarhia ehk kuningriik. Euroopa Liidu liikmesriigiks sai juba 1. jaanuaril 1973 aastal. Lisaks kuulub Taani ka NATO-sse ning osaleb aktiivselt erinevatel missioonidel. Taanile kuuluvad veel Gröönimaa ja Fääri Saared, kellel on siiski teatav autonoomia. Seega ülesehituselt on riigid väga sarnased. Nad on kuningriigid ning heaoluriigi musternäidised. Sotsiaalkulutused on suured ning inimeste rahulolu väga kõrge. Palgad on suured ning ebavõrdsus üks Euroopa väiksemaid
Marsib paavsti armee vastu ja saavutab võidu. 1860.okt Itaalia ühinenud va Rooma paavstiriik ja Veneetsia. 1861 Itaalia kun.riigi moodustamine. Vittorio Emanule II’st saab ühinenud It.kuningas. Pealinnaks Torino. Itaalias nn Kolmas iseseisvussõda (1866). Liit SP ja Preisi vahel. Austria pidi loobuma ka Veneetsiast(1866 Viini lepinguga). Rooma liitmine 1870. Pr.maa polnud enam võimeline paavsti kaitsma. 1870.okt oli kogu Itaalia ühendatud tänapäevastes valdustes. Konstitustiooniline monarhia. Itaalia rahvusliku identideedi kujunemine. ühtset kultuuri, keelt, regionaalset ühtsust veel polnud. Hakati rääkima ühisest keelest ja väärtustest-keeles ja kirjasõnas. Rahvuse ehitamine toimus 19.saj lõpus ja 20.saj alguses. Irredentism. hakati kujundama ühtset ajalugu ja väärtusi (päris või siis väljamõeldud) Saksamaa ühendamine Preisimaa tõus. ühines Preisimaa kiivri alla. Preisi oli juba Viini Kongressiga saanud
mittekehalised esemed. Mittekehalisteks esemeteks võivad olla seaduses nimetatud juhtudel teatud õigused, nõuded jm. Objektiivsed väärtused. Õiguse objekt võib olla asjade kogum. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu ja tervis. 25. Riigivormid: Riigivorm on riigi väline struktuur. Selle põhilised elemendid on riigivalitsemise vorm ja riigikorralduse vorm. Riigivalitsemise vormidena eristatakse: · Monarhiat (tänapäeval absoluutne või konstitustiooniline) riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh: kuningas, sultan, emiir jne. · Vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Riigikorralduse põhivormid on: · Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.
annaabi.ee 
