Alustas tuumarelva loomist Nicolas Sarkozy Sündis 28.01.1955 Prantsusmaa parempoolne poliitik 20052007 Prantsusmaa siseminister 20072012 Prantsusmaa president Oma palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole Majanduses uusliberalismi toetaja Sisepoliitika 1946. aastal uus põhiseadus parlamentaarne vabariik IV vabariigi 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust 1947 hakkas De Gaulle taas poliitilisest elust osa võtma 1958 vahetus konstitusioon, muutus parteipoliitiline süsteem uus erakond Liit Uue Vabariigi Kaitseks Mitterand võitis 1981. aastal presidendi valimised Mitterrand'i sisepoliitika Välispoliitika 1949 NATO 1966. aastal lahkus NATO'st, tagasi 1996 Ei ühinenud tuumarelva katsetuste osalise keelustamise lepinguga 19461954 sõda IndoHiinas 1956 Suessi kriis Euroopa Söe ja Teraseühendus 1954 Alzeerlaste vabadusvõitlus Prantsusmaa vastu 1960. aastal 60 asumaad Aafrikas iseseisvad
alanes. Toiduainete hinnad langesid, samuti ka talurahva sissetulekud. Tööstuses olid turustamisraskused ja hindade langus, siseturu kokkukuivamine, rahva ostujõud vähenes, ettevõtted piirasid tootmist. Majanduskriis tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse. Sisepoliitiline kriis süüdlasti nähti erakondades. Olukorra parandamiseks loodi Rahvuslik Keskerakond. Põhiseaduslik kriis nähti ebasobivat põhiseadust, tehti ettepanek väljatöötada uus konstitusioon, mis looks presidendi ametkoha. RK võttis ettepaneku menetlusse. Majanduskriis maailmaturul oli suur konkurents. Kriisiga võitlemiseks liideti erakondasi, tehti rahvahääletusi, uus põhiseadus võeti vastu ja hakkas toimima 1934. a.
Juhtiv osa oli seal Dantonil,hiljem Ribespierrel.Zirondiinid kukutati samal aastal,kui Konvent võttis vastu otsuse 22juhtiva zirondiini arreteermise kohta.Selle tõttu algas mässuliikumine.Jakobiinid viisid läbi olulisi reforme.Nad kehtestasid dekreedi emigrantide maade müügi jaoks.Võeti vastu otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta,mis toimus pere suurustele vastavalt.Kaotati feodaalkohustused.1793kehtestati maksimumhinnad toiduainetele ja tarbekaupadele.93a võeti vastu uus konstitusioon,mis oli vägagi demokraatlik.Kehtestati üldine valimisõigus meestele alates 21a.Parlamendi roll läks Seadusandlikule Korpusele.Tähtsaim organ oli Rahvapäästekomitee,kõik olid seal võrdsed kuid juht oli Robespierre.Loodi Ühiskondliku Julgeoleku Komitee,mis tegeles siis poliitiliste politsei ül.Jakobiinid läksid üle terrorile siis kui tapeti Marat.Kehtestati surmanuhtlus.Giljotiini alla saadeti väga palju zirondiine.Hiljem ka jakobiine.Jakobiinide diktatuur lõppes Robespierre
Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Administriivreform. Kaotati aadliseisus, prantsusmaa esimene konstitusioon, kiriku maad riigistati. 1792-93 Konvent - Vabariik Majanduskriis, kaotati rahvaesindus kuningavõim, hindade maksimumi kehtestamine. 1793-94 Seadusandlik Jahobiinide Emmigrantide maade müük.
Muutused riigirežiimis 1978. a sai peaministriks väga emotsionaalne ning kergesti ärrituv Pieter Willem Botha, kelle juhtlauseks sai “Kas kohaneda või hukkuda”. Peaminister oli ta 1984. aastani, president 1984-89. Tema eesmärgiks polnud apartheidi lõpetamine, vaid LAV-i muutmine rahvusvaheliselt aksepteeritumaks ning sisemise musta vastupanu leevendamine. Ta oli esimene riigi liider, kes julges autoritaarses režiimis midagi muuta. 1983. a anti välja uus konstitusioon, mis, võimaldas värviliste ja mustadel parlamenti pääseda, tühistas seadused, mis keelustasid intiimvahekorrad ning abielud eri rassist inimeste vahel, mustadele võimaldati sissepääs kõikidesse restoranidesse, hotellidesse, kinodesse, ülikoolidesse etc. Legaliseeriti mustade ametiühingud, kaotati rassilised piirangud tööseadustikus. Kehtestati ühtne LAV-i kodankondsus, 1986. a alates said kõik lõuna-aafrikalsed ühesuguse isikutunnistuse. 1980
annaabi.ee 
